Selliseid hälbeid ideaalkujust nimetatakse geomeetrilisteks hälbeteks. 33.Baaselement ehk lähe, baaselemendi tähistamine Tolereerimisekt on kõigepealt vaja leida hälbetele sobiv baaselement ehk lähe,mille suhtes tolerants määratletakse. Selliseks baaselemendiks valitakse kas joon, pind või telg. Baaselemendi tähis joonisel: kastikeses täht, baasile viitava joone lõpus täis vöi tühi kolmnurk 34.Kujuhälve. Kujutolerantsid: sirgjoonelisus, tasapinnalisus, ümarus, silindrilisus, jooneprofiil, pinnaprofiil.Tingmärgid ja tähistus Kujuhälve- tegeliku kujukõrvalekalde suurus nimipinna või-joone kujust.Ideaalseks kujuks on sirgjoon, tasapind, ringjoon ja silinder. Standardis on määratletud 6 erinevat kujuhälvet: sirgjoonelisus, tasapinnalisus, ümarus, silindrilisus, jooneprofiil,pinnaprofiil. 35.Suunahälve. Suunatolerantsid: rööpsus, ristisus, kalle, jooneprofiil, pinnaprofiil. 36.Asendihälve
v ±3° ±2° ±1° ±30' ±20' 18 Üld geomeetrilised tolerantsid Üld geomeetrilised tolerantsid on jagatud kahte gruppi - sõltuvad ja sõltumatud (üksikud). Sõltumatud geomeetrilised tolerantsid on sirgjoonelisus ja tasapinnalisus, ümarus ja silindrilisus. Sõltuvad: paralleelsus, ristseis, sümmeetia, mittetsentrilisus ja viskumine. ISO 2768-2 määratleb: sirgjoonelisus ja tasapinnalisus, ristseis, sümmeetria ja radiaalviskumine. Lisaks mõned täiendused - ümarus seostatakse läbimõõdu hälbega. Kolm klassi - H, K ja L. Väärtused antud standardis ISO 2768-1,2. Sirgjoonelisus ja tasapinnalisus kuni 10 mm 10-30 mm 30-100 mm 100-300 mm 100-1000 mm 1000-3000 mm
suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust. (Tasapinnalisus Sirgsus Ümarus Silindrilisus) Pinnakareduse all mõistetakse detaili pinna reljeefi moodustavaid suhteliselt väikese Projektarvutusel tavaliselt valitakse neeti läbimõõt d ja arvutatakse vajalik neetide sammuga konarusi, mida vaadeldakse teataval kindlal pikkusel. arv. Materjalide töötlemisel tekivad detailide pinnale korrapärased töötlemisjäljed pinnakonarused, mis annavad töödeldud pinnale pinnakareduse. Koostöötavate
Et võll mahuks avast sisse :D. 15. Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse? Tuua näiteid kuju, suuna, asendi ja viskumise geomeetrilistets tolerantsidest ja nende tähistusest. Praktikas ei ole võimalik valmistada detailide geomeetriline kuju absoluutse täpsusega. Detailide KUJU ja ASENDI häbed mõjutavad masinaelemendi ja /või istu töövõimet. Detailide kuju ja asendi hälvetele tuleb sätestada mõistlikud piirangud Kuju:Tasapinnalisus,Sirgsus,Silindrilisus,Ümarus,Pinnaprofiil,Jooneprofiil Suund: Ristsus,Paralleelsus,Kalle,Jooneprofiil,pinnaprofiil Asend:Asend,Samatelgsus,Punktide konts,Samatelgsus,Sümmeetria,Pinnaprofiil,Jooneprofiil Viskumine: Täisviskumine,Ringviskumine 16. Mida nimetatakse baaselemeniks geomeetrilisel tolereerimisel? LÄHE ehk BAASELEMENT = objekti teoreetiliselt täpne geomeetriline omadus, mille suhtes tolereerimine toimub (telg, sirgjoon, tasapind jne.). 17. Milleks rakendatakse mõõteahelaid konstrueerimisel
ristsuunas) ja kaldettenihet (kooniliste pindade treimisel tooriku telje suunas nurga all). Silindriliste välispindade treimine. Silindrilise välispinnaga on mitmed masinadetailid: võllid, teljed, sõrmed, vardad, kolvid, hammasrattad. Silindrilise pinna kohta kehtivad järgmised nõuded: 1. Moodustaja peab olema sirge. 2. Silindrilisus peab säilima pinna kogu pikkusel, st. kõik ristlõiked peavad olema ühesuguse läbimõõduga ringid (ei tohi esineda koonilisust, tünnilisust ega saduldust. 3. Ringjoonsus nõuab, et iga ristlõige oleks ring, st. ei tohi esineda ovaalsust ega nurgelisust. 4. Samateljelisus nõuab, et astmeliste detailide kõigi astmete teljed peavad asetsema ühel sirgel.
mahtuma. Standardiga normitakse detaili neli aspekti: kuju, orientatsioon, asend ja viskumine. Joonistele saab geomeetriatolerantsid märkida eritähisega või tekstiga joonise tehnilistes tingimustes. Tabel 12.2. Geomeetriatolerantside tähised. Rühm Tolerantsiliik Tähis Sirgsus Kujutolerantsid Tasapinnalisus Ümarus Silindrilisus Rööpsus Suunatolerantsid Ristisus Kalle Koht Asenditolerantsid Samatelgsus Sümmeetria Viskumistolerantsid Radiaalviskumine Täisviskumine Ümarushälve – suurim kaugus tegeliku profiili ja selle puuteringjoone vahel (Sele 12.11 a). Ümartolerants on ümarushälbe suurim lubatud väärtus
annaabi.ee 
