V2 – vee maht ilma killustikuta [cm3] Valem (5). m 0 1000 Vbr ρ0 – proovikeha tihedus [kg/m3] m – proovikeha mass õhus [g] Vbr – proovikeha maht [cm3] 5. Materjali poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. ρ EPS200 = 1350 kg/m3 ρ puit = 1550 kg/m3 ρ metall = 7850 kg/m3 ρ silikaattelliskivi = 2800 kg/m3 ρ killustik = 2600 kg/m3 Poorsuse arvutamiseks kasutatakse Valem (6). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Silikaattelliskivi poorsus on 30% ± 5%, EPS poorsus on 100% ± 5%, puidu poorsus on 67% ± 5%, metalli poorsus on 1 – 3 % ning killustiku poorsus on 5,4 – 7,3 %. Valem (6). p 1 0 100 p – materjali poorsus [%]
1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus
konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Materjali tiheduse kaudu saame teada ka materjali tugevuse kohta. Näiteks puidul on väiksem materjali tihedus ja on nõrgem materjal kui terasmetallil, mille tihedus on suurem ja materjal on tugevam. Mida suurem on materjali tihedus, seda väiksem on materjali poorsus protsent. 5 Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Näiteks kui silikaattelliskivi on niiske, siis tema soojajuhtivus langeb. Silikaattelliskivi - kuiv kivi λ=0,7….0,8 W/mK, niiske kivi W=5% λ=1,0 W/mK. 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. Materjalide kooskasutamisel on poorsuse tüüp määrava tähtsusega konstruktsiooni koostamisel, näiteks lahtise poorsusega soojustusmaterjalide puhul on vaja kasutada auru ja
oA 0,7 2680' ^, 5. Katsetulemused Tabel 5.1 Konapdrase materjali tiheduse ja mahu miiiiramine E' ,. *f$iesk ,lb .,b=keik htr,' h-ke$* 64,3 6t 249 Silikaattelliskivi 64,4 64,3 s9.9 60,5 249,7 249.4 970,30 1864,3 1920 64.3 60-5 249.6 101 9l 49 2 Poliietiileenvill 100 100,7 91 9r,0 49 49,3 451,93 9,6 2t,2 101 9l 50
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm
2 2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000 V br , [kg/m3] Valem nr:1 kus
3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega? Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest) 4
2A r,016 1.026 TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne t6ii nr. 6 Tehiskivi katsetamine z2-2.-- 7,. 1.Tai6eesmerk ja Tehiskivi tihedusemiif,ramine,tehiskivi veeimavusemaEmmine,survetugvse Daindetusevuse m?iiiramine. 2. Katsetatavadmaterjalid AS Silikaat silikaattelliskivi ,,Reakivi" nominaalmd6tuetega250x120x88mrn. seadmedia vahendid 3.Kasutatavad Joonlaudtiipsusega0,5 mm, kaal ttpsusga0,1g, hndraulilhe press,immutamiseks vajalikud n6ud,kuivatuskapp. 4.Tit6katk 4.1Tihedusemearamine Katsetuseksv6etakse4 105-110'Cjuures piisiva massinikuiyatatudproovikeha, Poovikehamassmiiiiratakseveagamitte ule 5 g ja mffitmd yeagaalla 1 mm. Iga proovikeham66dearnrtataksekui adtmeetilinekeskminekolmestm66tmishrlemusest - kaksm06dapalalleelservija kolnas nendekeskelt