läbimõõduga kerakesi. Neid on palju ja enamasti on nad tumedad ja läigivad hõbedaselt. Neis võib esineda omavahelisi lõikuvaid soonekesi, mis on tumedat värvi. Arvatakse, et nad on tekkinud kui meteoriitsed aine tilgakesed on kiiresti hangunud ja näitavad selle eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus). Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu. Magnetiit on tähtsaim mineraal süsiniku kondriitides ning ta on ka mustja klaasja sulamiskooriku peamine komponent. Kvarts esineb maakoores tihti aga meteoriitides mitte. Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad.
Asbest on kuumusele ja keemilisele töötlusele vastupidav kiuline silikaat, hea mehhaaniline tugevus, tulekindlus, elastsus, vähene elektri- ja soojusjuhtimine,hea kiu haakuvus sidematerjalidega tihke struktuur, vees lahustumatu. Värvus hallikas 20.sajandi alguseni on seda kasutatud tekstiilitööstuses ja paberitööstuses, samuti ka ehituses Suurimaks asbestitootjaks on Venemaa, järgnevad Hiina Kasahstan ja Kanada PÄEVAKIVI Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm. Keemiline valem- M[Al(Al,Si)3O8] Peaaegu kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Päevakivid on enamasti valget värvi. Graniidile punaka tooni andev kaaliumpäevakivi on värvunud punaseks tänu lisanditele. Kergesti lõhenev Päevakivi on tavaline lähteaine keraamika ja geopolümeeride tootmisel. Geoloogias ja arheoloogias kasutatakse päevakivi termoluminestsentsdateerimisel ja optilisel dateerimisel
Paekivi on karbonaatkivim( tuntumad on lubjakivi ja dolomiit).Vilkude kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lõhenemine paralleelsete pindadega õhukesteks elastseteks lehtedeks. 7. Olulisemad kivimeid moodustavad mineraalid.Lubjakivi koosneb kaltsiidist.Kvarts on päevakivide järel levinum mineraal maakoores.Kvartsi esineb tard-,moonde- ja settekivimeis.Ta kuulub paljude kivimite koostisse.Suure kvartsisisaldusega on graniit,gneiis,kvartsiit ja liivakivi.Päevakivi on silikaatsete kivimist moodustavate mineraalide rühm. Kõik tardkivimid sisaldavad päevakive. Laiemalt levinud vilgud on: biotiit,muskoviit,flogopiit,paragoniit. Vilgud tekkivad magma kristtalliseerumise või moondeprotsesside käigus.Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.Eestile iseloomulikud mineraalid: glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides
- Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire tahkumise tagajärjel kosmilises udukogus Meteoor planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines Meteoriit planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi pinnale - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km
kvartsklaasi jne valmistamiseks. Kvartsiliiv on tähtis tooraine klaasitööstuses. Opaal SiO2. aq on vettsisaldav kolloidne ränihapend. Vesi pole selleks keemiliselt seot. SiO2-ga, vaid esineb mineraalis absorbeeritult. Seetõttu kõigub vee sisaldus suurtes piirides. Enamasti esineb opaal tihedate amorfsete kogumikena, mis on kobara või purika kujulised. K 5-5,5, E 1,9-2,5. Puhas opaal on värvusetu, kuid lisandite mõjul enamasti kollane, pruun, roheline jms. Tekib peamiselt silikaatsete mineraalide keemilisel murenemisel. Aja jooksul moonudub opaal kaltsedoniks või kvartsiks. VI rühmkond. Hapnikulised soolad (hapniku sisaldavate hapete sooolad). Hapnikulised soolad on mineraalide arvu poolest suurim rühmkond looduses. Rühma kuuluvad mineraalid, millel on tähtis koht muldade lähtekivimis ja mehhaanilises koostises. Karbonaadid Kaltsiit CaCo3. 56% CaO, 44%CO2. Kaltsiit on oluliseks kivimmineraaliks trigonaalselt, kusjuures kristallid on väga vormirikkad
3.4.14.Happekindel keraamika Kasutatakse keemiatööstuse seadmete vooderdamiseks, vundamentideks, põrandateks jms. 3.4.15.Tehniline keraamika On tekkinud koos uute tehnikaaladega nagu tuumafüüsika ja -energeetika, raketi- ja kosmostetehnika jms. Lähteainetena kasutatakse puhtaid oksiide, silikaate, boriide; karbiide. Metallkeraamika. Metallkeraamiks keemiline koostis on varieeruv ja iga aastaga pikeneb matallkeraamiliste materjalide nimistu. 3.4.16.Klaaskeraamika Silikaatsete sulamite uurimine on olnud aluseks rea uute materjalide saamisele. Käesoleval ajal klaas-, kivi ja räbumaterjalide kõrval ka klaaskeraamika e. sitallid. Sitallid on spetsiaalselt väljakristalliseeritud klaas - keemiline koostis lähedane klaasile. Sitallideks nim. materjale, mida saadakse klaasisulami reguleeritud kristallumisel. Mitmetes riikides kasutatakse silikaatklaasi või sitalli asemel klaaskeraamika või polükeraamika mõistet. On keemiliselt püsivad. Haprad
· KIVIMETEORIIDID umbes 93% meteoriitidest. Silikaatse koostisega (Päikesesüsteemi primitiivne või juba "planeedistunud" kiviaines; planetaarse koore fragmendid) Kivimeteoriidid jagunevad omakorda kondrilisteks ja akondrilisteks. Kondriidid on primitiivse koostisega, kondritega (86%); akondriidid on differentseerunud koostisega, kondriteta (7%). Kondrid - ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekivad sulatilkade kiirel jahtumisel kosmilises udukogus. · KIVI-RAUDMETEORIIDID (segameteoriidid) umbes 6 % meteoriitidest. Koonevad 100% Fe/Ni ja planetaarsete tuumade fragmentidest. · RAUDMETEORIIDID u 1,5% kõigist meteoriitidest. Koostis: silikaatse mineraalmassi ja eheda nikkelraua segu; planetaarse süvavahevöö fragmendid.
Selle tulemusena väheneb valguse kiirus ja kiir kaldub kõrvale oma esialgsest suunast (joon. 8.4). Joonisel valgus langeb õhust ja siseneb murdudes tihedamasse keskkonda (näiteks aknaklaas). Langeva kiirguse langemisnurk on suurem kui murdunud kiire murdumisnurk. Valguse suhtelist levimiskiirust mingis keskkonnas esitab materjali murdumisnäitaja n (joon. 8.6) c n= v kus, c -valguse kiirus vaakuumis, v -valguse kiirus antud keskkonnas. Tüüpiliste silikaatsete klaaside murdumisnäitaja on vahemikus 1,5 - 1,7 (aknaklaasil n 1,5 ). Teemandil on n = 2,61 ja kõrge murdumisnäitaja väärtus annab teemandile tema iseloomuliku sära. Lisades tavalisele klaasile PbO suureneb murdumisnäitaja ja saavutab väärtuse ÷ 1,9. Peab märkima veel, et murdumisnäitaja väärtus sõltub valguse lainepikkusest (n = f()). 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis- ja murdumisnurgad kahes
annaabi.ee 
