oma elukohas raudkapis (relvakapis) tühjaks laetuna. Relvakapp peab olema valmistatud vähemalt 3 mm terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks tugev siselukk. Relvakapp peab olema kinnitatud jäigalt ehitise kandva seina, põranda või lae külge. 5. Relvi ja laskemoona hoitakse eraldi. Relvad ja laskemoon võivad olla ühes kapis, kuid eraldi lukustatavates laegastes. 6. Relvakapp ei ole nõutav ühe püstoli, revolvri, sileraudse vintpüssi või vintpüssi-karabiini hoidmiseks. 7. Käesoleva korra punktis 6 nimetatud juhul hoitakse relva ja selle laskemoona eraldi peidetult kohas, mis on kõrvalistele isikutele kättesaamatu. Vintpüssi-karabiini lukk peab olema eraldatud. 8. Automaattulirelva hoitakse relvakapis. Relva lukku hoitakse relvast eraldi. KaLS § 26 lg 4 sätestab, et relvade kandmise korra teenistuskohustuse
Laka võimsus (5%). 2) Ilves pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga. · 5% - karvkatte tiheduse eest · 5% - karvkatte täpilsisus · 3% - kõrvatuttide eest · 2% - vurrude eest · 10% - põskhabe eest · Ja need kõik kuni algsest summast PRAKTIKA RELVAD · Vesktulepadrun sütik keskel · Ääretulepadrun sütik kesta ääres · Sileraudse relvaga lastakse tavaliselt kuni 35m kaugusele laskemoonaks kardetakse ja haavlid, kuulid. · Jahipüssi toru otsas on tsokid, mis suruvad haavlid kokku, uuematel relvadel on need vahetatavad (kitsamad ja laiemad) · Jahipüssi kaliibrid 2,4 .. 30, 32. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul. Kõige levinumad 12 ja 16 kaliiber. · Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm.
Kaasaja nõuded näevad ette kassaruumi varustuse tuletõrje-valvesignalisatsiooniga. Raha ja väärtpaberid hoitakse tulekindlas rahakapis, mis on ette nähtud kinnitada põranda või seinte külge. Kassaruumi ja rahakapi võtmeid peab ettevõtes olema kaks komplekti üks komplekt kassapidaja käes, teine (varukomplekt) hoiul ettevõte juhi käes. Kassapidaja julgeolek sularaha ja väärtpaberite veol tuleb kindlustada saaturi(te) ja eritranspodiga. Saatur on vint- või sileraudse püssi või muu seadusega lubatud tulirelvaga relvastatud isik. Transpordivahendi liik, saaturite arv ning nende tehniline varustatus sõltub transpoditava summa suurusest: 1. kuni 50000 kr 1 saatur (võib olla naisterahvas ja erandina ei ole nõutav tulirelva olemasolu). 2. 50001 100000 kr saaturiks relvastatud meesterahvas ja on nõutav transpordivahendina auto. 3. 100001 1000000 kr auto ja 2 relvastatud saaturid (mehed) 4
Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli läbimõõt. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul! Siledaraude relva puhul ei tähista kaliiber relvaõõne läbimõõtu, vaid kui mittu ümarkuuli saab sellele relvale valada ühest inglise naelast puhtast pliist. 12 kaliibrile, mis on tänapäeval kasutuses olevatest sileraudsetest jahirelvadest ja teenistusrelvadest enamlevinuim ja jämeda rauaõõnega saab naelast tinast valada 12 ümarkuuli, kaliibrile 16 saab 16 kuuli. sileraudse püssi padrun kesktulepadrun padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütiku kapslis ääretulepadrun padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus. Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel. Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm.
kaugelaskesuurtükid, rasked piiramissuurtükid. Käis pidev täiustamine, ilmusid sihtimisvahendid, torud varustati valatud veo- ja tõstekonksudega. 15. saj. lisandus ratastega alusvanker- lafett. Vintraud võeti Lääne-Euroopas kasutusele 16. sajandil. 1435 leiutati Viinis käsigranaat. Mõne aja pärast pakuti välja lõhkemürsu idee. 1540 mindi Nürnbergis tulirelva rauaõõne suuruse määramisel üle uuele süsteemile, võttes aluseks raua läbimõõdu. Sinnani oli sileraudse suurtüki kaliibrid hinnatud laskmiseks kasutatavate kivist või malmis kuulide kaalu järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel. Täiustati käsitulirelvi. Püssi raud tehti kas rauast või pronksist. Kogukamate püsside puhul kasutati laskmisel tugijalga. Rakettrelvad võeti kasutusele Itaalias ja Prantsusmaal 14. saj. lõpul kohe pärast püssirohu leiutamist. Üksikasjalikult kirjeldab neid oma käsikirjas Konrad Haas
annaabi.ee 
