Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime võib olla üksik, kus toimub korraga 1 kokkutõmme, või siis võib olla kestev ehk detaaniline kontraktsioon, üksikul eristatakse perioode. I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni II lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust 4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel
Transmitterid Transmitteriteks võivad olla atsetüülkoliin, noradrenaliin, serotoniin jt. Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste impulsside kaudu liigub ühest rakust teise aktsioonipotentsiaal. Nii toimivad silelihasrakud, südamelihasrakud. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites nikotiineegiliste kolinoretseptoritega ja efektorelundil (silelihasel ja vöötlihasel) muskariinergilise koliinoretseptoriga. Noradrenalin aga kas alfa või beeta adrenoretseptoritega. Rakkudevaheline kommunikatsioon Keemiline infovahetus põhineb signaalilainetel. Kui rakud paiknevad kõrvuti, siis võivad ühsikutel juhtudel ained tungida läbi rakumembraani otse teise rakku. Rakk võib eritada signaalainet ekstratsellulaarruumi, mõjutades sel teel lähimat naabrit. Nii toimivad närvirakud. Endokriinne regulatsioon
automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. Veri. Vere funktsioonid trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse,
Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. 2 Veri. Vere funktsioonid- trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse,
tehakse just vere mahu ja rõhu languse korral (nt verekaotus). Seega: Normaalolekus: antidiureetiline toime, ekstreemolukorras veresoonte ahendamine Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade e ureetrite kaudu kusepõide. Täitumine: kusepõis on uriini reservuaariks, millest uriini perioodiliselt väljutatakse. Kusepõie silelihasel on plastiline toonus, mis tagab kusepõie mahu suurenemise kuni teatud täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. 34 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
ADH avaldab vererõhku tõstvat mõju siis, kui teda tavapärasest rohkem produtseeritakse; seda tehakse just vere mahu ja rõhu languse korral (nt verekaotus). Seega: Normaalolekus: antidiureetiline toime; ekstreemolukorras: veresoonte ahendamine Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade e ureetrite kaudu kusepõide. Täitumine: kusepõis on uriini reservuaariks, millest uriini perioodiliselt väljutatakse. Kusepõie silelihasel on plastiline toonus, mis tagab kusepõie mahu suurenemise kuni teatud täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. Uriini väljutamist takistavad silelihase sisemine sulgurlihas¸ mille tegevus tahtele ei allu, ning väline, tahtele alluv vöötlihaseline sulgurlihas. Tühjenemine: urineerimine on keerukas reflektoorne tegevus, üheaegselt toimub põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine.
annaabi.ee 
