Lühike silp(L)tuumas 1 vokaal, lõpp puudub. Pikk silp:lahtine(PL)kaks vokaali, diftong, lõpp puudub. Kinnine(PK)lõpp on olemas. K, P, T on nii tugevad, et neid arvestatakse nii eelneva silbi lõpus kui ka uue silbi alguses. RÕHK on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes. Välde tuleb alati määrata ka kond jalik liites ning sõna mõlemas osas.
die Pfeife-piip der Hund-koer der Reiseführer-reisijuht (raamatuna) der Computer-arvuti das Zelt-telk der Sclafsack-magamiskott der Discman-pleier der Ring-sõrmus das Werkzeug-tööriist die Werkzeugkaste-tööriistakast die Tennisbälle-tennisepallid die Kaffeemaschine-kohvimasin das Kochbuch-kokaraamat der Wecker-äratuskell der Geschirrspüler-nõudepesumasin die Skibrille-suusaprillid VÕRDED schön-schöner-am schönsten ilus-ilusam-ilusaim warm-wärmer-am wärmsten (1-silbilistel täpid peale) soe-soojem-kõige soojem kalt-kälter-am kältesten (kui sõna lõpeb t-ga, e-täht vahele) külm-külmem-külmim NB!hoch-höher-am höchsten kõrge-kõrgem-kõige kõrgem nah-näher-am nächsten lähedal-lähedamal-kõige lähedamal gut-besser-am besten hea-parem-parim viel-mehr-am meisten palju-rohkem-kõige rohkem gern-lieber-am liebsten meelsasti-meelsamini-kõige meelsamini teuer-teurer-am teurersten- kallis-kallim-kõige kallim
Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil mter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk natra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum 1. (ns) sumus 2. (tu) es 2. (vs) estis 3. - est 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est
13. mitmuse sisseütlevat palju üksinda ei kasutata, vaid öeldakse sõna sisse (põldõ sisse, maie sisse). 14. nimetava käände ainsus on ilma n-ta (läämitte lään, künnä mitte künnan, tee mitte teen). 15. nimetavas käändes pole kunagi kirjakeele b-t, vaid mitmed isesugused lõpud, kõige sagedamini s- täht. (tulõ, kirjutas, koolitas, eläs, sääd). 16. isikute, asjade lõpus mi, 3 ja enam silbilistel sõnadel mmi (meie lämmi, teemi, elämi, kirjutammi). 8 17. mitmuse osastava lõpp, mis kirjakeeles on d, on otepää murrakus t (eläjit, tohtrit, põrmandit). 18. küsimusele mida tehti vastatakse nii, et sõna lõpus oleks ti või 3 ja rohkem silbilistel sõnadel di (sööti, lääti, teeti, eläti, teretädi, kirjutadi, sarjadi). 19. nimetava käände mitmus lõpeb va, vä, se (sõ) või sse-ga (tampva, söövä,
der Computer-arvuti das Zelt-telk der Sclafsack-magamiskott der Discman-pleier der Ring-sõrmus das Werkzeug-tööriist die Werkzeugkaste-tööriistakast die Tennisbälle-tennisepallid die Kaffeemaschine-kohvimasin das Kochbuch-kokaraamat der Wecker-äratuskell der Geschirrspüler-nõudepesumasin die Skibrille-suusaprillid Võrded (algvõrre, keskvõrre, ülivõrre) schön schöner - am schönsten ilus-ilusam-ilusaim warm wärmer - am wärmsten (1-silbilistel täpid peale) soe-soojem-kõige soojem kalt kälter - am kältesten (kui sõna lõpeb t-ga, e-täht vahele) külm-külmem-külmim NB! hoch höher - am höchsten kõrge-kõrgem-kõige kõrgem nah - näher - am nächsten lähedal-lähedamal-kõige lähedamal gut - besser - am besten hea-parem-parim viel - mehr - am meisten palju-rohkem-kõige rohkem gern - lieber - am liebsten meelsasti-meelsamini-kõige meelsamini teuer - teurer - am teurersten- kallis-kallim-kõige kallim
Vältus (kvantiteet) Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed;kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest: · ppulus - rahvas, kuid: ppulus - pappel · lber - raamat, kuid: lber vaba Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon.
Siia ei kuuluu ne-liitelised sõnad, mille liite ees on konsonant. · Kahetüvelised AV-ta sõnad, mille ains part ja de-mitmus on konsonanttüvelised. · 2-6-silbilised sõnad (öine, vesi, punane, jänes, inimene, kiusatus, tulistamine, ootamatus, olstikuline, paratamatus) · Esmas- (rebane, sügis), teise- (mürgine, ilves) ja kolmandavältelisi (üldine, aktus) sõnu. · Enam kui 3-silbilistel sõnadel on mõnel määral kaalu kaasrõhul, mis võib asetseda eelviimasel (venelane, õpetamine, palavikuline) või tagant kolmandal silbil (reetlikkuse, painajalikkuse, vastastikkuse) · Kaasrõhutunnuse saab enasmasti asendada osutamisegavastavatele tuletusliidetele, mis on selgem ja kõigile keelekasutajaile ühtmoodi tajutav. PÕHITÜÜP SOOLANE · Soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse e soolaseisse.
annaabi.ee 
