Tekib skansioon: M´ina/ vénnal/t´a kü/s´ima (233) - v - v - v - v K´as pal/j´u pa/n´id mi/n´usta (1223) - v - v - v - v Skandeerimine on sisuliselt sõnarõhu allutamine värsirõhule. Vahelduva pikkusega värss (8-10 silpi) stabiliseerus pikkamööda 8-silbiliseks. Ajal, millal hakkas arenema regivärss, hakkasid tõenäoliselt välja kujunema ka regivärsi põhialused parallelism ja alliteratsioon. Riimilise rahvalaulu värss sõltub laulust. Palju laule on loodud nn. vemmalvärsi rütmis Suve ajal peremees vihtus niita kõige ees. XIX sajandi teisel poolel mitmekesistus ka riimilise rahvalaulu värss: Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke?
V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja salmid
Millised on tavalisemad värsijalad? a. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. b. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus i. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi.
Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Luule vorm. Värsiõpetus. Keel ja rütm. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsisüsteemid ja värsimõõdud. Silprõhulise luule meetrumi (e värsimõõt) kujundavad kõnetaktid (e värsijalad). Kõnetakti loob rõhuline silp, millele liituvad rõhuta silbid. Rõhusilbid täidavad värsirõhke (e värsitõuse), rõhuta silbid värsirõhkude vahed (e värsilangud). Nende korrapärane vhaledumine tekitab kõnerütmi, tulemuseks on ühtlustatud silbiarv. Kõnetakt võib koosneda liht- või
Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk, külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat,vakk, vend,värss, õrn · kond-liitelised sõnad (aegkond, hammaskond, insenerkond, töötajaskond, võimkond) · Astmevaheldusliku pearõhulise või kaasrõhulise lõpusilbiga võõrsõnad (absolutist, eksistentsialism, entusiasm, etüüd, geograaf, kombinaat, konserv, pantomiim) · Ains nom 2-silbiliseks muutunud sõnad põli, rehi, rohi, ruhi, tali ja tõri. · Ains nom üldiselt konsonandiga lõppevate sõnade kõrval ka vokaaliga lõppevaid sõnu: kõu, tai, nui, pau, põu, sai, sau, õu VORMISTIKUST: · Aind part on lõputa ja tugevas astmes (agar, krevetti, laastu, noota, optanti, puberteeti, revansi, suitsu, tuppe, urni, vanni, vaimu) · Rehi: rehte e reht, ruhi: ruhte e ruht
13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsijalg - värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud, rõhuta silpidega aga värsilangused. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides
annaabi.ee 
