ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes Kasvukoht tingimustes sagedamini lamminiidul, metsaservades, mererannikul. Kõigile loomadele mürgine. Õisi tolmeldavad Koht ökosüsteemis putukad saavad nektarit. Õitel võib näha ka neist toituvaid putukaid, siklasi. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Kogu taim on väga mürgine, eriti aga viljad. Mürgistusnähtudeks on kõrvetus suus, nägemishäired, nõrkus jalgades, häired kesknärvisüsteemis. Raskematel juhtudel tekib keele halvatus, silmapupillide laienemine, peapööritus, oksendamine,
puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält
Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega
htm) Poilased (Chrysomelidae) Enamik poilasi on silmapaistvalt punased, sinised, kollased, mõned on lausa vikerkaarevärvides helkivad. On ka tagasihoidliku tumeda või heleda värvusega poilasi. Näiteks vesiroosimardikad (alamsugukond: roomardiklased), kelle keha on rohekas, punkteeritud ülakülg helgib metalselt, keha alakülg on kaetud tihedalt paiknevate karvakestega ning paistab seetõttu valkjas pikk ja üsna sihvakas. Nii meenutavad nad välimuselt siklasi. Mõned poilased on üleni või osaliselt täpilised. Enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Poilased) 18 Poilased on taimetoidulised. Kui poilasi on palju, võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida (kartulimardikas).( http://et.wikipedia
tungib puitu ja kaevab enesele 4-5 cm pikkuse konksja käigu, kus talvitub. Nukkub kevadel, noormardikad väljuvad juunis. Põlvkond on üheaastane. Tõrjeks puudub otsene vajadus, sest osa kuusesikke hävitatakse kooreüraskitest asustatud puudega koos. Sügavale puitu ulatuvad ka puidusikkude (Monochamus sp.), tüvesiku (Spondylis buprestoides), kännusikkude (Archopalus sp.) jt. tõugukäigud. Asustavad nad enamasti ülestöötatud metsamaterjale, millised on seisma jäänud. Üks tuntumaid siklasi on hallikirju kehaga ja väga pikkade tundlatega harilik käätsusikk (Acanthocinus aedilis) kes kätte võttes teeb kääksuvat häält. Ta toimetab enamasti okaspuumaterjalil ja -kändudel. Tõugud elavad puude koore all, kuid nukkumiseks kaevandavad käike ka puitu. Erilisi tõrjemeetmeid pole vaja. Puiduvaablased (Siricidae) kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist, kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad
annaabi.ee 
