Aluspinna värv ei oma mingit tähtsust.Esimene krundikiht peaks olema vesibaasil ja värvitud mitte väga paksu värviga, värvimiseks sobivaim pintsel on kährikukarvast. Peale esimest krundikihti võib tööpinda katta ka laki, värnitsa ja tärpentiini seguga, hea oleks kui seda teeks peale igat kihti. Teine krundikiht võiks olla teostatud õlivärvi, laki või tärpentiini baasil, värvimassile võib lisada värnitsat ja sikatiivi ning lasta sel kuivada ühe päeva. Marmoreerimise juures tuleb kasutada oma kujutlusvõimet. Kaseiinvärvid marmoreerimiseks ei sobi, need on väga intensiivsed ja ei lase alumisi pindu läbi kumada, kuid õlivärvi puhul saavutatakse pilkupüüdev efekt, kui märjale värvikihile pritsitakse peale lakibensiini, nii tekib värvis auke või mulle. Sikatiivi lisamine igale pinnale kiirendab värvikihi kuivamist,
kaitseks ning toiduks. Linaõli sisaldab tervislikke küllastamata rasvhappeid nagu linoleenhape, linoolhape ja omega3-happed. Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi Saapamääre ehk saapaviks kuulub Eesti Patendiameti jaotuse järgi klassi 04 - Tööstuslikud õlid ja rasvad; määrdeained; tolmu absorbeerivad, niisutavad ja siduvad ained; kütteained (k.a küttepiiritus) ja valgustusained, küünlad ja tahid. Saapamäärde baasnumber 040026. Eesti Patendiameti klassifikatsiooni järgi on määratletud ühe baasnumbriga saapamääre, saapaviks, kingamääre, kingakreem. Kingakreemi ülesandeks on: kaitsta jalga niiskuse eest, säilitada
Tehnikas lisatakse MnO2 klaasimassile lehtklaasi saamisel. Klaasivalmistuse toorainetes esinevate raualisanite tõttu saadaks rohelise või kollaka värvusega klaas. MnO2 toimel muutub klaas värvusetuks, sest raud(II)ühendid oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Mn2O3 katalüüsib linaseemneõli katalüütilist oksüdatsiooni õhuhapniku mõjul, mispuhul õli kuivab. Seepärast kuulub MnO2 õlivärvideskasutatava värnitsa (sikatiivi) koostisesse. MnO2 katalüütilisel toimel oksüdeerida CO, põhineb MnO2 rakendamine spetsiaalsetes gaasimaski kurnades. Oksiidide termilist muundumist iseloomustab järgmine skeem MnO2 500 - 900 C Mn2O3 üle 900 C MnO4 Mn2O7 on roheka värvusega õlijas, võrdlemisi ebapüsiv vedelik. Mn2O7 saadakse kontsentreeritud H2SO4 toimel KMnO4-sse (esialgu tekib HMnO4, millest vee eraldumisel tegib MnO7). Soojendamisel laguneb Mn2O7 plahvatusega
14. Millistel tingimustel võivad paberipaki servad kokku tõmbuda? Millistel laineliseks minna? Paber tõmbub kokku kui on liiga kuiv Kui on liiga niiske siis läheb laineliseks 15. Milline peab olema tavapäraste offsetvärvidega, niisutussüsteemis alkoholi kasutava trükimasina värvivaltside pinnatugevus (Shore A)? Milline niisutusvaltside? Alkoholi kasutavate niisutusvaltside pinnatugevus peaks olema 25 ja 30 kraadi vahel (Shore A). 16. Mis on sikatiivi ülesanne? Kiirendab värvi kuivamist 17. Milline on ideaalne niisutusvee pH? pH väärtus - 4,8 kuni 5,5 18. Millise valemi järgi arvutatakse jõudu trükikummi pingutamiseks? Trüki pikkus cm – 10%(5N/m) =jõuga N/m(max) 19. Kuidas saab kambersüsteemiga muuta laki kogust? Anilox valtsi vahetamisega 20. Mida tehakse tärklisel baseeruva pulbriga, et teda oleks võimalik kasutada vesilakiga? Kaetakse silikooniga 21. Märgid ja skaalad
Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada. Värnits Värnits on kuumutatud taimeõli (lina-, pähkli- või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel ja vedeldamisel, pindade kruntimisel ning kiti valmistamiseks. Õlivärvi kuivamise ning tahkestumise (polümeriseerumise) kiirendamiseks lisatakse värnitsale katalüsaatorit ehk sikatiivi. Värnitsast saab laki lisades täiteks vaiku ja lahustit. Vastupidava ja veekindla viimistluse saamiseks on oluline osa läbipaistval värnitsakihil. Klassikaline õlivärnits ei ole puidu viimistlemisel kõige parem kuna selles olevad vaigud heidavad viimistluskihile oranži varju, hägustades puidu loomulikku värvi. Kaasaegsematest värnitsatest on polüuretaani lihtsam peale kanda ja see annab puhtama tulemuse (lahustada lakibensiiniga)
suurendamiseks, nt. naha värvide või kruntvärvide puhul. Värvid jaguved pöörduvatesks värvideks ja pöördumatuteks. Pöörduvates värvides on termoplastse kelmemoodustaja lahus. Kõvenemine seisneb lahusti äraauramises. Tundlikud solventide suhtes. (nitrovärvid, alküüdvärvid). Pöördumatutes värvides kelmemoodustaja komponendid keemiliselt reageerivad moodustades põiksidemed. (polüester-, epoksü-, õlivärvid) . Sarnaselt liimidega tihti vajavad kõvendid või katalüsaatori (sikatiivi). Värve liigitatakse peamiselt kelmemoodustaja järgi. Ühe värviliigi alla kuuluvad nii lakid kui emailid. Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid(linaõli, kanepiõli, perillaõli, tungaõli), kasutatakse puitpindade värvimiseks. Piirituslakid ja polituurid sellaki, sandarak, merevaigu jt looduslike vaikude lahused etanoolis. Kõrge hind, mööbli restaureerimisel, muusikapillide valmistamisel, metallide kaitsmine korrosiooni vastu. Nitrovärvid- kelmemoodustajaks
joon. 72 Enne märkima asumist tuleb hoolikalt kontrollida, kas toorikul ei ole vigastusi, pragusi, gaasimulle, kõverdunud kohti ja teisi defekte, samuti võrreldakse tooriku mõõtmeid ja töötlemisvarusid joonise andmetega. Leht-, riba- või ümarmaterjalist toorikud tuleb tingimata õgvendada. Kohad toorikul või detailil, kuhu kantakse märkjooned, kaetakse kriidi vesilahusega. Kriidi vesilahusele lisatakse tisleriliimi (sideaineks) ja sikatiivi (kiireks kuivamiseks). Puhtalt töödeldud väiksemad pinnad kaetakse vasevitrioli lahusega (30 g vitrioli 200 g veele). Pindade katmiseks võib kasutada ka kiiresti kuivavaid heledaid õhukesi värvkatteid ja lakke. Enne märkimist tuleb kindlaks määrata lähe, mille suhtes kantakse peale kõik jooned. Lähteks loetakse seda pinda või joont, lähtudes mõõdetakse ja loetakse mõõtmeid märkimisel. Lähteks võib osutuda pind millega detail paigutatakse märkimisplaadile.