+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide juurde. Rousseau tegeles aktiivselt ka muusikaga komponeeris mitmed ooperid, näiteks ,,Galantsed muusad" ja ,,Külatark", tegeles notatsiooniküsimustega. Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" on kantud roussoolikust religioonikäsitlusest ja rahvalikust väljenduslaadist. Saksa filosoofid tõid välja uue mõiste ,,kultuur" ja kõnelesid rahvaste kultuurilisest võrdõiguslikkusest. Johann G. Herderi kultuuri-ideed kandis 2 edasi noor Goethe: nende tegevuses arenes välja ,,tormi ja tungi"
Aluseks oli suure neljahäälne keelpillirühm(nagu ka hiljem klassikalise sümfooniaorkestri aluseks). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahääln epuupillirühm (flööt, oboe, klarnet, fagott), puupillid mängivad tavaliselt kahekaupa, vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad tavaliselt harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama Beethoven, kes liitis rühmaga tromboonid. 6 . Sonaadivorm Sellest on juttu Siitani õpikus lk 270(klassikalise sonaadivorm). 16 6.1 Kammeransamblid, zanrid, vormid 18. sajandi II poolel. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klvaeriduo mõne meloodiapilliga. Sageli ka klaver koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga(klaverikvintett). Impoviseeriv klahvpill võidi asendada ka
annaabi.ee 
