Söömine lõpetatakse, kui keha tagaosa on verd pilgeni täis. Täiskasvanud isaspuuk siiski verd ei ime. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge „haakida“, et siis inimese või looma nahal endale toitumiseks sobiv koht leida. Sageli on nahale kinnitunud puugid väga väikesed ning neid on raske märgata. Haigusi siirutavad nii täiskasvanud puugid kui nümfid. Seetõttu on ülioluline nii väikesed nümfid kui täiskasvanud puugid kiiresti avastada ja ohutult eemaldada. Mitte kunagi ei tohi seda teha aga palja käega, vaid näiteks spetsiaalsete puugieemalduskonksudega. Seda, et puugid kannavad edasi haigusi, teavad kõik ja inimestele ohtlikest puukentsefaliidist ja puukborrelioosist on palju räägitud ja kirjutatud
bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel. · Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega. Bakterid satuvad inimorganismi: 1. sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja) 2. toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja) 3. läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) 4. läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja) 5. siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku) hingamisteed kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria nahk vistrikud ja pidalitõbi suguelundid süüfilis jt närvisüsteem meningiit, teetanus e kangestuskramptõbi seedekulgla salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera
mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus *läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega süüfilis *siirutajate vahendusel nt kirbud siirutavad katku Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa organismi loomulik kaitsesüsteemidel (happeline nahk, limaskestad, nt maksasapp, happeline magu jne), kuid mitmete bakterihaiguste ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist /vaktsiine valmistatakse nõrgestatud või surmatud batkeritest/. Väljakujunenud bakterihaiguste leviks kasutatakse antiobiootikume. Antibiootikum aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmavad neid. Konkreetne antibiootikum mõjub vaid teatud bakteritele.
1943. aasta sügisel küüditasid sakslased perekond Lebrehtid Eestisse. Põhjus oli see, et nende kodukandis oli alanud aktiivne sõjategevus. Nad läksid elama ühte tallu Peeri külla Ida-Virumaale, kus vajati tööjõudu. Nad elasid seal viiekesi Rudolf koos tütre Erna ja poja 5 Tähniline tüüfus on krge palavikuga kulgev raske nakkushaigus, millesse varem suri 30% haigestunuist. Tänu antibiootikumravile on nüüdisajal suremus vähenenud. Peale riidetäi siirutavad riketsiat ka peatäid, kes samuti nakatuvad haige inimese vere imemisel. Taudina esines tähnilist tüüfust eeskätt sja ajal, kui täid levisid laialdaselt. http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/05/avastajad.html ( 12. 03. 2010) 7 Albertiga ja need kaks inimest, kes seal talus juba ennem elasid. 1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud
veritsevad. Siseorganid on aneemilised, rasvkoel, harvem lihastes, võivad olla täppverevalumid. Magu on paisunud, sooles sültjas mass. Mõnikord haiguse ägeda kulu korral võivad need palja silmaga nähtavad tunnused puududa. Haigusele iseloomulik vereloomkoe e hematopoeetilise koe (peaneer, põrn) nekroos on tuvastatav histoloogilise uuringuga. Diagnoos pannakse viroloogiliste uuringute alusel. Haigusetekitaja kandub edasi veega, nakatutakse lõpuste kaudu. Haigust siirutavad asümtomaatilised nakkusekandjad kalad, kalatoidulised linnud, verdimevad parasiidid. Nakkus levib desinfitseerimata kalakasvatusinventariga, kalamarjaga. Haigestumist soodustavad ületoitmine, ülemäärane asutustihedus, kalavedu, järsk temperatuurimuutus. Haiguse üleelanud kalad jäävad kogu eluks nakkusekandjateks. IHN ravi ei tunta. Ohustatud kalamajandis võib haiguse ägedat faasi vältida, kui tõsta 24 tunni jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist temperatuur 5.
tulemusel erituvad toksiinid ümbritsevasse keskkonda, ja neid, kellest toksiinid vabanevad alles bakteriraku lagunemisel. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja), toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja), läbi vigastatud naha (teetanuse tekitaja) või läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja). Osa bakterhaigusi levib ka siirutajate vahendusel, näiteks kirbud siirutavad katku. Süüfilist tekitav bakter kandub emalt lootele. Joonis ja alltekst: Bakterid põhjustavad inimesel haigusi eri elundkondades ja organites. Selgitus: Närvisüsteem - baktermeningiit, teetanus e kangestuskramptõbi, borrelioos; hingamisteed - kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria; nahk - vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk; seedekulgla - salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera; suguelundid süüfilis. Lisa
annaabi.ee 
