Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside läbimine. Ruumala erinevus, takistuse muutus, soojusjuhtivuse muutus. 3. Mis on faas, mis on üldisem, kas agregaatolek või faas? Agregaatolek on üldisem. 4. Mis on faasisiire, sublimatsioon, kondenseerumine, aurumine, härmatumine, tahkumine, sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõhu vähenedes ka keemistemperatuur väheneb). 6. Mis on kolmikpunkt, joonesta graafik? ' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas?
sulamissoojus. Lambda näitab palju soojust kulub 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva aine sulatamiseks. Erinevate ainete sulamissoojused on katseliselt määratud ja esitatakse tabelis. 8) Mida tähendab, et raua sulamissoojus on 270 kJ/kg? – LambdaFe = 270 kJ/kg see tähendab, et 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva raua sulatamiseks kulub 270 kJ soojust. 1 kilogrammi tahkumisel saab tagasi 270 kJ soojust. 9) Mis on 1) siirdetemperatuur, 2) siirdesoojus? – 1) siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures läheb aine ühest olekust ehk faasist teise olekusse. 2) siirdesoojus on soojushulk, mis kulub või vabaneb aine üleminekul ühest olekust teise siirdetemperatuuril. Sama soojushulga saame tahkumisel tagasi. Sarnane protsess esineb ka aurumisel ja kondenseerumisel. 10) Kirjelda 1) vedeliku, 2) gaasi molekulaarset ehitust? – 1) vedelik on korrapäratult, tihedalt ja vastastikmõju on tugev
2. Negatiivne-osakeste vahelised jõud teevad tööd välisjõudude vastu. Selle käigus vabaneb soojushulk. Soojushulka, mis vabaneb või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Nt sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Sublimatsioon(tahke aine aurustumine) ja härmatumine. Siirdetemperatuur-on selline temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, aga madalamal teises faasis. Temperatuur sõltub rõhust. Kolmikpunkt-antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud aine mingid 3 faasi on tasakaalus.
Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. Sisehõõre- tahkistel praktiliselt puudub, esineb vaid metalli puhul, kus toimub monokristallide mihkumine üksteise suhtes välise jõu mõjul, kuid voolamisest sealjuures pole mõtet rääkida. Amorfsete ainete puhul on aga sisehõõrdumise mõiste olemas, nad on suure sisehõõrdeteguriga vedelikud. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus ja siirdetemperatuur Siirdesoojuseks nim soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur on temperatuur, mis vastab antud faasisiirdele antud aine korral. Sõltuv rõhust. Sulamine ja tahkumine Sulamise korral on tegemist tahkest faasist vedeliku faasi ning tahkumise korral on tegemist üleminukuga vedelast faasist tahkesse faasi. Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama.
kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom.
monokristallidest. · Faas - mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevaelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. · Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. · Küllastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus.
võnkumisi edasi. Metallide hea soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest elektronidest. (Liiguvad vabalt ja kannavad soojust edasi). Sisehõõrdest saab rääkida vaid metallide ja amorfsete ainete puhul. Metalli ´voolamisel´on tegu monokristallide nihkega üksteise suhtes välise jõu mõjul. o Siirdesoojuse (soojushulga) märk. - Soojushulk, mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. o Millest sõltub siirdetemperatuur ja kuidas? Sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää (või tahkub vesi) 0oC juures. Rõhul 1000 at sulab jää aga temperatuuril -15oC. o Millisel tingimusel ei toimu faasisiiret? Miks? Et faasisiire toimuks antud rõhul on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirdesoojuse äraviimiseks või juurdeandmiseks. o Kolmikpunkt? Kolme faasi tasakaal. On võimalik vaid ühel kindlal rõhul ja temeratuuril. Selline rõhu
AT IN H E M I BL SULAMINE SU TAHKIS VEDELIK TAHKESTUMINE REKRISTALLISATSIOON Faasisiirded · Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa vastupidiste protsessidena · Igale paarile vastab kindel siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. · Faasisiirdel kas eraldub või neeldub teatud hulk soojust. See on siirdesoojus. · Soojuslikult isoleeritud keskkonnas siiret ei toimu. Sellist olukorda nimetame faaside tasakaaluks. Võimalik on nii kahe kui kolme faasi tasakaal. · Kahe faasi tasakaal on võimalik mingil temperatuuril, mis sõltub rõhust. Kolme faasi tasakaal ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. See on kolmikpunkt. Sulamine ja tahkestumine
vastupidised protsessid ( aurumine ja kondenseerumine, sulamine ja tahkestumine jne. ). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine
tilku topsikusse koguda ja ära kaaluda. Nii saab arvutada tilga massi ja tilgale mõjuva raskusjõu. Kui vedeliku tihedus on teada, saab arvutada ruumala ja seekaudu ka tilga läbimõõdu 20. Mull. Mis piirab mulli? Mis on mullis? Tekkimine ja liigitus. Vaht? Mulli, nagu tilkagi, piirab gaasi ja vedeliku piirpind. 21.Mida nimetatakse faasiks? Aine erinevad olekud on ….Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega 22. Mis on faasisiire? Siirdetemperatuur? Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (nt aurustumine) siirdetemp- füüsikaliste omaduste muutus toimub kindlal temp. 23. Mida kirjeldab siirdesoojus?soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. 24. Olekudiagrammi lugemine. 25. Ülesanded pindpinevusjõu, kapillaarsuse ja tikumise kohta. Üks kindlasti töös. Lubatud valemeid kasutada.
Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Faas- Aine erinevate omadustega olek. Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest. Faasisiire- Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed"
neeldub või eraldub faasisirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Siirdesoojused on näiteks: 1) Sulamissoojus (lambda) () Aine sulatamiseks kulub soojushulk Q=m, kus m-aine mass(kg) ja Q-soojushulk (J). Aine tahkumisel eraldub ehk vabaneb soojushulk Q=m (miinusmärgiga). Sulamine toimub iga tahkise jaoks kindlal temperatuuril sulamistemperatuuril (siirdetemperatuur). 2) Aurustumissoojus L () Kui aurav vedelik ei saa väljaspoolt energiat juurde, siis ta jahtub, järelikult auruva vedeliku temperatuuri hoidmiseks jäävana peab talle andma mingi soojushulga. Lihtne on auruva vedeliku temperatuuri hoida jäävana siis, kui vedelik on keema läinud. Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses, kusjuures vedeliku sees tekivad aurumullid, mis paisuvad ja tõusevad kiiresti pinnale.
mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Rekristallisatsioon--faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. · Relatiivne niiskus--protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril. · Siirdesoojus--soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur--temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Siseenergia--makrokäsitluse keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha. Mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Ühikuks SI-s 1dzaul (1J). · Sisehõõre--nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja
Isotroopia- gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast 4.peatükk Faas- mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta Siirdetemperatuur- temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse
Aurumine Faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Tahkumine Faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust vedelasse Sublimatsioon Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust tahkesse. Rekristallisatsioon Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstuktuuri tahke agregaatoleku piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt Kindel rõhu ja temeratuuri väärtus, millel 3 faasi on tasakaalus. Sulamissoojus Soojushulk, mis tuleb ühele kilogrammile ainele anda, et ta sulaks. J/kg Aurustumissoojus - L Näitab, milline soojushulk kulub aine aurustumiseks antud temperatuuril. Keemissoojus Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Aur - Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal.
Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q = m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel.
Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus – (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes – kui tahkist soojendada suureneb osakeste
Soojushulka mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks. Kõige suurem on siis kui muutuvad agregaatolekud. Kui agregaatolek ei muutu võib olla kadu väike. Kondenseerumine- gaas muutub vedelaks Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud
annaabi.ee 
