b. moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast: · madalsooturvas põhjaveelise toitumisega · rabasooturvas sademete toituvusega · siirdesooturvas nende vahepealne Muldade klassifitseerimine Selle all mõistetakse diagnostiliste tunnuste põhjal muldade tundmaõppimist ja nende süste- matiseerimist. Salomon Gubertus 17. saj. 30-40 Shcwarzerde ehk mustmullad. Geneesil põhinev V.V.Dokustajev hiljem mullatekkeprotsesse arvestavad. Klassifikatsiooniühikud maailmas on erinevad. Mullatüüp sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline ise-loom. Lähedaste tüüpide kogum klass.
iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast: · madalsooturvas - põhjaveelise toitumisega · rabasooturvas - sademete toituvusega · siirdesooturvas - nende vahepealne Muldade klassifitseerimine Selle all mõistetakse diagnostiliste tunnuste põhjal muldade tundmaõppimist ja nende süste-matiseerimist. Salomon Gubertus 17. saj. 30-40 Shcwarzerde ehk mustmullad. Geneesil põhinev - V.V.Dokustajev - hiljem mullatekkeprotsesse arvestavad. Klassifikatsiooniühikud maailmas on erinevad. Mullatüüp - sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline ise-loom. Lähedaste tüüpide kogum klass.
Orgaanilised setted: Tähistatakse - A Jääajajärgsed orgaanilised soosetted ja turbad Eestis eristatakse 55 turba liiki, mis jagunevad 3 tüüpi: Aa üleujutustest mõjutatud · madalsooturvas Ad deluviaalsest tegevusest mõjutatud · siirdesooturvas Ap (plowed) kündmisest mõjutatud · rabaturvas Erijuhul Hu-akumulatiivne protsess on seotud Hu ainete ümberpaigutamisega, kaasneb Hu- Nende raames eristatakse 3 alltüüpi: illuviaalsus metsaturvas Bh
Puurindes hakkab sookask asenduma männiga. Reljeef: tasased madalikud; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: Mitmesuguse sügavusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga siirdesoo- mullad S´, S´´, S´´´. Rohketoiteline madalsoo turbalasund (enamasti tarnaturvas) on kaetud kuni 30 cm tüseduse vähetoitelise vähe lagunenud samblaturbaga või õhema lasundi korral koosneb kogu lasund siirdesooseguturbast. Siirdesooturvas on happelise reaktsiooniga (pHKCl 3,5-5,0) ning sagedamini 5-10% tuhasusega. Veereziim: alaliselt veega küllastunud, vee tase ei lange suveperioodil maapinnast madalamale kui 10-30 cm. Teke: siirdesoometsad on kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus, kuid nad võivad kujuneda ka sademeveest pidevalt küllastunud savile või liivale; viimasel juhul algab rabastumine pärast seda, kui mulla leetumise käigus
toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus suureneb. Tavaliselt alumised turbakihid on hästilagunenud, ülemised keskmiselt kuni halvasti lagunenud. Turba tüsedus tavaliselt 1.....3 m (võib olla ka 7.....8 m). Muldadest esinevad mitmesuguse tüsedusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud madalsoo- (M'' kuni M''') või siirdesoo- (S', S'' kuni S''') mullad. Siirdesooturvas on happeline (pHKCl 3,5 kuni 5). Siirdesoo on alaliselt liigniiske, veetase suvel 10.....30 cm maapinnast. Puistutest on ülekaalus männikud (umbes 80%), vähem sookaasikuid. Sookaasikud on valitsevaks üleujutatavatel aladel. Puistud madala tootlikkusega IV-Va boniteet. Sookased on kõveratüvelised, männid enamasti normaalse tüvekujuga. 100 a. männikute tagavara on ca 130 tm ha-l. Kuivendamisega on võimalik tootlikkust tõsta 2-
annaabi.ee 
