Lamav plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul allpool asetseva ploki siirdepind 42. Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole murrangulõhe all asetseva kivimiploki (lamava) suhtes, põhjustades kivimikeha läbilõike laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi väike (lähedane horisontaalpinnale) nii, et pealpool paiknev plokk on nihutatud peamiselt horisontaalselt lamava ploki peale. 43. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59. *Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. Maavärinad võivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. 60. *Magmatism ja vulkanism - Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. *Nihked- Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. *Maavärinad-+Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus+Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega+Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel+Tehnogeensed : inimtegevuse môjul Maavärinad vôivad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. *Magmatism ja vulkanism- Kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril. Rôhureziimi
Murrangu struktuurideks on pind ja tiivad. Murrangupind pind, mida mööda toimub kivimiplokkide nihkumine. Lasuv plokk murrangu tiib, mis on asunud teise ploki alla. Lamav plokk murrangu tiib, mis asub lasuva ploki peal 7.Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk on murrangulõhe peal, lasuv plokk on nihkunud piki murrangpinda allapoole. Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole, tekib survepingete tulemusel. Pealenihkemurrang tekib, kui siirdepinna kallakus on väga väike, peaaegu horisontaalne, siis lasuv plokk liigub lamava ploki peale.
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. ● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda ● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus ● Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega ● Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel ● Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul vôivad maavärinad tekkida ka näiteks suurte meteoriitide kukkumisel maale. ● Magmatism ja vulkanism-kaasaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperatuuril
annaabi.ee 
