· Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega C) Tasandiline, koonuseline ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. ja silindriline abipind ehk siirdepind · Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto D) Tekkiv kaardivõrk · Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. a) http://commons.wikimedia
ulatuslik plastilise deformatsiooni faas, elastse faasi ning purunemise vahel. Mõnikord ei purunegi. Kurrud: on tektooniliste jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite painded. Morfoloogiliselt eristatakse: (1)antiklinaal kihiliste kivimite ülessuunatud pinge (antiform). (2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 41. Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk. Elemendid: (1)murrangu pind(siirdepind, murrangu lõhe) mööda seda toimub kivimiplokkide nihkumine (2)murrangu tiivad (plokid) nihkunud kivimiplokid (3)murrangu kerkinud ja lasunud tiib eristatakse tiibade vastastikuse suhtelise liikumissuuna järgi (4)murrangu vertikaalne amplituud ja amplituud mööda murrangu pinda murrangu plokkide nihkumise ulatus. Lasuv plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul kõrgemal lasuva murrangu ploki siirdepind.
.............................................................................. 10 2 1. Sissejuhatus Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada. Siirdepinna kuju järgi eristatakse tasandilisi ehk asimutaalseid, silindrilisi ja koonilisi kartograafilisi projektsioone. (Joonis 1.1 ). Selle referaadi eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt kooniliste projektsioonidega. [4] Joonis 1.1 2. Koonus siirdepinnana Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega (joonis2.1)
(kaart). Teisisõnu, Maa on ruumiline objekt, paber ja arvuti ekraan tasapinnalised. Ortogonaalprojektsioon Ei arvesta maakera kumerust. Kasutatakse väikeste maa-alade kaardistamiseks (max 10x10km). Mõõtkava on kogu kaardi (plaani) ulatuses konstantne. Plaanil puuduvad moonutused. Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu: Tasand, silinder, koonus Siirdepinnad võivad maaellipsoidi: puudutada, lõigata Peale projekteerimist “keeratakse siirdepind lahti”, mille tulemusena saadakse tasand (kaart) Tasandil on lihtne ristkoordinaate moodustada. Tasandilised projektsioonid Siirdepinna asendi järgi võivad tasandilised projektsioonid olla: normaalsed (polaarsed) horisontaalsed (kald) ekvatorilised Tasandilistes projektsioonides ei saa ühel kaardil kujutada kogu maaellipsoidi. Tihti kasutatakse tasandilist normaalset projektsiooni poolust ümbritsevate alade kaardistamisel. Silindrilised projektsioonid
põhiklassideks. Lisanduvad veel lisaklassid: pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed projektsioonid.[3] Antud referaadis käsitletakse põhjalikult silindrilisi projektsioone. 3. SILINDER SIIRDEPINNANA Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada. Siirdepinnad kas puutuvad või lõikavad maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi, kuid siirdepindade lõikamisega on võimalik neid vähendada.[4] 3 Joonis 1. Moonutused silindrilise projektsiooni korral.
o Projektsioonide jagunemine moonutuse puudumise järgi: o Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) o Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) o Pindalamoonutuseta (õigepindsed) o Sobedad (veidi moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla ka moondunud pikkused, aga kokkuvõttes kõige ,,loomulikum" tulemus, ka konventsionaalsed) o Projektsiooni siirdepind pind, mis ühte pidi on ,,ümmargune" st mille saab panna puutuma/lõikama ellipsoidi (puute/lõikejoonel moonutusi pole) ja mis teistpidi on sirge st mille saab tasapinnaks üle viia ilma täiendavate moonutusteta. (Tasapinnaline, kooniline, silindriline projektsioon). · Geograafilise koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline laius ja geograafiline pikkus vastavalt ekvaatoritasandi ja Greenwichi meridiaantasandi suhtes.
Hambumise protsessis muutub pidevalt kontaktpunkti Y asend ka liikumatul tasapinnal. Kontaktpunkti geomeetrilist kohta liikumatul tasapinnal nim. hambumissirgeks. 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia Joon. 20. a) 1 - ratta korpus, 2 - hammasvöö, 3 - hammas, 4 - hambavahe; b) 5 - jalgadepind, 6 - peadepind, 7 - hambatald, 8 - hambalagi; c) 9 - pea(külg)pind, 10 - siirdepind; d) 11 - jaotuspind, 12 - jaotusjalg, 13 - jaotuspea, 14 - jaotusjoon. Hammasratta ühistelgne pind on iga pöördepind, mille telg ühtib ratta teljega. Hammasratta jalgadepind (pos.5) on hambaid ratta korpusest eraldav ühistelgne pind. Hammasratta peadepind (pos.6) on hambaid rattakerest kaugemast küljest piirav ühistelgne pind. Hambale kuuluvat peadepinna osa nim. hambalaeks (pos.8), jalgadepinnaga ühtivat hamba pinda hambatallaks (pos.7). Hamba peapind (pos
annaabi.ee 
