$Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju neid on? -Esimest kolme perioodi nimetatakse lhikesteks perioodideks.
Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arvaatomis kasvab. 2. Rühm vertikaalsed tulbad perioodilisustabelis. Rühmad jagunevad A- ja B- rühmadeks. A- rühm on peaalarühm. B- rühm on kõrvalalarühm. Samas rühmas asuvate A- rühmade elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv aatomis. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab. B- rühma elemente nimetatakse ka siirdemetallideks. B- rühmade elementidel on väliskihis reeglina 2 elektroni. 3. 4. Aatomiraadiuse kasv metalliliste omaduste tugevnemine Mittemetalliliste omaduste tugevnemine 5. Elektronide kahesugune iseloom Elementaarosakesed Laine Orbitaal need ruumiosakesed kus elektron liigub
TUGEVATE metalliliste omadustega on perioodilisusetabeli VASAKPOOLSES ALUMISES osas olevad elemendid. Näiteks K, Rb, Cs, Fr, Ra ,Ba, Sr, AKTIIVSED metallid on ESIMESE A rühma ja TEISE A rühma elemendid Esimese A rühma elemendid reageerides veega moodustavad hüdrooksiidi, mis on tugevad alused (leelised), seega esimene A rühm on LEELISMETALLID. Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast nimetatakse neid LEELISMULDMETALLIDEKS . B rühma elemente SIIRDEMETALLIDEKS ( Fe, Cu, Ni, Au, Ag) Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab elektronide arv eelviimases kihis. Aine keemilised omadused näitavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon, milles metallid on REDUTSEERIJAD (loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht
KONTROLLTÖÖ. A AATOMIEHITUS. 1 Prootonid on elektronidest umbes 2000 korda suuremad , seega ei ole elektronide osa aatomi massist eriti suur. Aatomis on ka laenguta osakesed neutronid, mis asuvad aatomi tuumas . Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma . 2 Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?) 3 B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks. 4 Leelismetallid kuuluvad IA Rühma. 5 Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised. 6 P-elemendid asuvad perioodilisustabelis III kuni VIII A rühmades. 7 Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%#
Perioodilisusseadus- keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Elemendid on jaotatud seitsmeks perioodiks, tuumalaengu suurenemise järgi, perioodi number tähistab elektronkihtide arvu. Seitsmendat perioodi nimetatakse lõpetamata perioodiks. Rühmi on tabelis 1-8, jagunevad A ja B rühmadeks. A rühmades on metallid ja mittemetallid, B rühma metalle nimetatakse siirdemetallideks. Ühte rühma on paigutatu sarnaste keemiliste omadustega elemendid. Erinevate elementide aatomid seovad oma elektrone erineva jõuga. Aatomi võimet enda poole tõmmata elektrone, iseloomustab elektonegatiivsus. Mittemetallid seovad oma elektrone suhteliselt tugevalt, neil on suur elektronegatiivsus, enamasti liidavad elektrone (võivad muidugi ka loovutada). Metalliaatomid seovad oma elektrone nõrgemini, enamasti loovutavad elektrone. Elektronide sidumise võime sõltub
Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks
Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks
omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns 1 ja ns 2 , kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega dalakihid. Kõik delemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IBVIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides II, naatriumil I). O.a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks
Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Esimeses ja teises peaalarühma metallid on tüüpilised metallid. Kõrvalalarühma metallidel rühma suurenedes ei suurene mitte väliselektronkihi elektronide arv, vaid eelviimase kihi elektronide arv (väliselektronkihis on neil enamasti kaks elektroni, harva üks). Nende metallide omadused on üpriski sarnased, kuid erinevad A-rühma metallide omadustest. Neid metalle nimetatakse ka siirdemetallideks. Esimesed 12 elementi metallilised, (järgnevad 2 poolmetallid) alates Ga (väliselektronkihil 3 elektroni), elektronide arv suureneb perioodi lõpuks ja Se, Br ja Kr on tüüpilised mittemetallid 17. Elementide omaduste muutumine elementide perioodilise süsteemi perioodis. Perioodis aatomiraadius väheneb, ioonraadius aga suureneb. Perioodides muutuvad metall mittemetalliks, aluseline oksiid amfoteerseks, oksiid happeliseks oksiidiks. 18
Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? Enamasti esinevad d-metallid looduses: lantanoidid ja aktinoidid, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Hõbe, Kuld, Tsink, Kaadmium, Elavhõbe. (Kõik d-elemendid on metallid. d-elemendid on 3.(IIIB) kuni 12.(IIB) rühma elemendid. Neil lisandub elektron eelviimase elektronkihi d-orbitaalile. d- elemente nim. Siirdemetallideks, nende kaudu toimub üleminek tüüpmetallidelt (1. ja 2. Rühma metallidelt) mittemetallidele. Tavaliselt d-elemendid loovutavad ühendite moodustamisel oma s-elektronid ja sageli ka mingi arvu d-elektrone. Vaid 12. rühma elemendid (tsink, kaadmium, elavhõbe) ei kasuta d-elektrone sidemete moodustamiseks. Erinevate oksüdatsiooniastmete olemasolu on nende elementide paljude omaduste põhjuseks. Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul.
annaabi.ee 
