Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad LEPISKALAD JA RÖÖVKALAD Lepiskalad(ntsärg, latikas)hakkavad enamasti toituma taimedest ja suurematest selgrootutest loomadest(ussikesed, putukavastsed) Röövkalad(nthaug, ahven)hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu
Kuigi palju on räägitud rohelise energia kasulikkusest on sellel energia liigil ka puudusi. Näiteks on rohelised juba kahtluse alla seadnud vee-energia loodussäästlikkuse. Nimelt, kuigi vee abil saadav energia ei saasta õhku ning kuulub seega rohelise energia alla, rikuvad hüdroelektrijaamad keskkonnakaitsjate sõnul loodust rohkem kui toovad kasu. Looduskaitsjate hinnangul seisneb jõerajatiste probleem Eestis selles, et nendele pole ehitatud kalapääse, mistõttu on osa siirdekalu hävimisohus. Kalapääsud on aga eluliselt vajalikud siirdekaladele, nagu näiteks lõhelistele, et nad saaks merest jõele kudema ja pääseks kudemiseks sobilikule alale ka teisel pool paisu. Lisaks muudavad ülespaisutatud jõed jõekeskkonda, mis omakorda muudab selle liigilist kooslust. Eraettevõtjate sõnul on aga kalapääsude ehitamine kulukas, samas ei pruugi need oma ülesannet täita kalad ei tarvitse seda lihtsalt omaks võtta, kalapääsu suunatav vesi ei läheks aga
Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult
meredes ja ookeanides, mägijärvedest ja ojadest ookeani süvikuteni, päikesepaistelistest paikadest pimeda süvamereni. Kuid ka ränded on paljude kalade elutsükli lahutamatu osa. Juhindudes hoovustest, vee temperatuurist ja soolsusest ja toiduorganismide jaotumusest, sooritavad paljud kalad toitumis- ja kudemisrändeid. Paljud siirdekalad kasvavad ja toituvad meres kuid koevad magevees. Kuid on ka siirdekalu, kes elavad ja toituvad magevees, aga kudema laskuvad merre. (Loomade elu, 4 köide) 2 2.4 Luukalade sigimine Kõhuõõnes paiknevad sigimiselundid, isaskalal seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Kui sugurakud on küpsenud, jõuab kätte sigimisaeg, mis on kaladel enamasti kevade lõpul, suve algul. Kalad sigivad mittesugulisel teel
kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes. (Põhja-Eesti rannikumadalik 2009) Kaitsealustest selgrootutest tuleb esile tõsta ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera)
Selle põhiosa moodustavad vetikad. Vähesed õistaimeliigid on teisesed mereasukad. Majanduslikult leiavad kasutamist agarik, merihein ja väetamiseks põisadru. Läänemere loomastik on suhteliselt liigivaene, selle moodustavad eriajajärkudel sisserännanud organismid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Selgrootuid elab Läänemeres umbes 440 liiki, merelist päritolu kalu on Eesti vetes 30 ja mageveelist 20 liiki, siirdekalu on 10 liiki. Tähtsad püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest, Läänemerest püütakse umbes 1% maailmamere kalasaagist. Läänemere sadamad Liiklusteena on Läänemeri väga tähtis. Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepāja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdańsk, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 133. Nüüdismeri. Rannavöönd
annaabi.ee 
