dividendisaajale pole tema töö eest sentigi makstud või saab ta selle eest miinimumpalka.[16] Ka sel korral pidas EML vajalikuks selgitada, et põhimõtteliselt on ümberkvalifitseerimine teatud juhtudel siiski võimalik, kuid samas võiks eeldada, et selle aluseks on eelnevalt maksuhalduri poolt antud juhendid, mille alusel oleks ka maksumaksjal endal võimalik potentsiaalne maksukohustus välja arvutada. Seda võib võrrelda siirdehindade maksustamisega.[17] Kohe leidus ka neid, kes näitasid näpuga konkreetse ameti kandjatele, kes suure tõenäosusega võiksid väärida maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis näiteks viitas, et praktiliselt 50% perearste ei maksa makse rohkem kui ainult kasumilt. Samas on nad väga sõnakad olnud oma õiguste kehtestamisel.[18] Poliitik õpetab Arvestades, et Reformierakonda tuntakse ettevõtjate eestkõnelejana, olid ka nemad sunnitud oma
Teatud juhtudel võib tekkida vajadus lähtuda tehingu majanduslikust sisust. 1. Majandustehing võib olla tühine. Tehing on toimunud vastuolus seadusega, mis ei too kaasa teistsugust maksustamisalast kohtlemist, kui sarnase õiguspärase tehingu korral. Nt: Tulu saamine sõltumata tehingu seaduslikkusest või ebaseaduslikkusest. Tulu piraatvara müügist. Altkäemaks, tuleb maksta tulumaksu. Narkootiliste ainetega kauplemine, tuleb maksta tulumaksu. Tulu mida saadakse siirdehindade kasutamisest (ema- ja tütarettevõte, pereliikmed; kokkuleppelised hinnad; et saada soodsamad tingimused). 2. Ebaseaduslik tehing või heade kommete eiramine võib kaasa tuua maksukohustuse suurenemise. Nt: Piraatkauba müügil ei ole lubatud maha arvata selle müügiga seotud kulutusi. 3. Tehingu tühisust ei arvestata, kui ei toimu tagasitäitmist. Nt: Renditehing, kaks osapoolt sõlmivad rendilepingu, kus üks osapool rendib teisele osapoolele midagi teatud ajaks
protsessi kaardistuse tulemused. 2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam. - jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkuludele mõjuvatest tootmisteg. Kulukandjate arvestus - selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.: 1) omahinna kalkul.; 2) pool- ja valmistoodangu maksumuse määratl.; 3) tulemusüksuste maj.tulemuste määratl.; 4) transferthindade e. siirdehindade määratl.; 5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund. Kulukandjate arvestus jagun. vastavalt kulukandja määratlusele: · ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna); · periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse). Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimal. objektiivse pildi sellest, kui palju too- dang tootjale maksma on läinud. Toodangu omahinda tuleks arvata need kulud, mis e/v on teinud toodangu (kaupade) tootm
Eestis maksustatakse residendi n.ö maailmatulu. Püsiv elukoht: majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis k.a volitatud esindaja kaudu toimuv majandustegevus. Seotud isikud (nt elukaaslane). Kuni 2007 TM JI ja seotud mitteresidendi või FI ning FIE ja seotud mitteresidendi või FI vaheliste tehingutelt ning seotud FI-le antud laenude jäägilt. Al 2007 muudatustega laiendati maksuobjekti: maksukohustuslase ja seotud isiku vaheliste tehingutele siirdehindade regulatsioon- dokumenteerimisnõue!. Juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan: nt audiitor, revident. MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUM: Territoorium või välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kes ei ole kehtestanud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 TM-st, mida Eesti residendist FI peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt
2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid Kulukandjate arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide ja kulukohtade arvestus. Sõltuvalt kulukandjate arvestuse kohast ettevõtte kuluarvestuse süsteemis on välja kujunenud järgmised peamised selle valdkonna ülesanded: omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks; pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse määratlemine; tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine; transferthindade e siirdehindade määratlemine; operatiivse ettevõtte-sisese tulemusarvestuse kujundamine. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: - Ühik-kulukandja (näit. tooteühiku omahinna) arvestus; - Periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna majandustulemuse) arvestus. Ettevõtte kuluarvestuse üheks olulisemaks eesmärgiks ongi toodangu või osutatava teenuse omahinna leidmine (kalkuleerimine). Üldiselt peaks toodangu omahind