Sünteesitud heli "kõlab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas. Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Heli tämbri muutmiseks kasutatakse süntesaatoritesADSR mähisjoone (inglise keeles ADSR Envelope) mudelit. Elektriorelid kui süntesaatorid Kõik orelid, välja arvatud õhusurvega töötavad vileorelid, põhinevad aditiivsel Fourier' sünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks. 1935.aastal ehitatud algsel Hammondi orelil genereeriti siinustoone pöörlevate helirullide ( revolving tone wheel) abil, mis indutseeriti elektrivooluks elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter),
Inimese suur tundlikkus taseme-erinevuste suhtes tähendab, et eri valjusega helisid peab olema väga palju. Saab näidata, et kuulde. Ja valuläve vahel on ruumi umbes 280 sama kõrgusega, kuid erineva valjusega heli jaoks. Kui sooritada sama inventuur helikõrguste vallas, leiame, et madalaima ja kõrgeima heli vahele mahub umbes 1400 heli. Arvestades nii valjus- kui ka kõrguserinevusi, selgub, et inimene eristab umbes 400 000 heli!!!Sealjuurespeetakse silmas siinushelisid. Kui lasta end ahvatleda suurest arvudest, võib selle arvu korrutada tämbrite arvuga, mida inimene erista, ja tulmeus on nii suur, et võiks arvata,et tegu on astronoomiaga. Kiusatus on järeldada, et nii suured arvud relvastavad heliloojat veendumusega, nagu oleksid heliloomingu võimlaused samahästi kui piiramatud. Tegelikult pole inimese kuulmissüsteem nii võimalusterikas, seda põhjusel, et helid moodustavad jadasid, mille elementide vahel võivad tekkida küllaltki keerulised seosed
kui teisega alustatakse. Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. 33. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Sagedus, ühikuks herts, amplituud õhurõhk paskalites, helirõhu tase detsibellides. Heli kõrguse määrab ära võngete arv sekundis e sagedus. Amplituud on võnkumise maksimaalväärtus. 34. Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Sinusoidaalne ja liitvõnkumine. Liitheli- palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. 35. Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. Nende poolt toodetud kõrihääl on perioodiline, laineprotsessi seisukohalt korduv, sinusoidaalne. Põhisageduse e põhitooni kõrval on olemas ka teised toonid ülemtoonid, mis on põhisageduse kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele
teadlikumalt muuta. Sisult sarnase struktuuri ja ülesehitusega on ka kaasaegsemad psühhodünaamilised teraapiad, mis võtavad klassikalise psühhoanalüüsiga võrreldes rohkem arvesse kliendi käesoleva aja elutingimusi ning tegelevad rohkem Mina kui Miski sisuga. Lisaks on psühhodünaamiline teraapia lühem ja keskendub rohkem konkreetsele probleemile (Selts, 2015) 14. Vibroakustiline teraapia Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz – 120 Hz kombineerituna muusikaga (Rüütel, 1998). Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia muude meetoditega.Vibratsiooniga võib mõjutada südame kontraktsioonide sagedust, hingamise mahtu ja sagedust ning arteriaalset vererõhku (Teraapia, 2015) 2 LOOVTERAAPIA
siinusheli ehk toon. siinusheli sagedus nt f = 60 / 1 ehk 60 täisvõnget sekundis = 60 Hz. Mida suurema sagedusega võnkumine, seda lühem periood. Inimese langus on 0,5–1 Hz päevas (ülemine sagedus 20 000 Hz). 20a pärast kuulen (20 000 – 20 x 365 =) 12 700 Hz sagedust. Amplituudi võib väljendada õhurõhuna paskalites (1 Pa = 1 N /m 2) või helirõhutaseme suhteühikut dB. Loodushelisid põhjustavad liitvõnked. Liitheli – palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. Keha võngub tervikuna ja osadega. Liithelisid analüüsitakse Fourier’ analüüsimeetodiga. Põhitoon F 0 ehk võnkumine, mida tekitavad helid tervikliku võnkumisega. Häälekurrud võnguvad lisaks tervikule ka osadena – ülemtoonid –, mis on põhitoonist täisarv korda suuremad. Kõnehääl – häälikute laad tuleneb resonantsidest ehk formantidest – häälekurdude tekitatud võnkumine jõuab resonantsiõõntesse (neelu-, suu- ja ninaõõs ehk F 1, F2 ja F3)
· astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik · äge või krooniline bronhiit · sagedased kõrvapõletikud · allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · allergiline nohu · naha ekseem, atoopiline dermatiit · psoriaas · närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · unetus · liigestepõletikud VIBROAKUSTILINE TERAAPIA: Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz 120 Hz kombineerituna muusikaga Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia muude meetoditega. 6 Vibroakustiline mõjutus: vibroakustilise teraapia seansi ajal suurema lõõgastuse
annaabi.ee 
