jada, kus allikaid valitakse vastavalt oma teooriale ning omavahel seotakse kriitikavabalt komponente laskmata ennast segada sellistest asjaoludest nagu aeg ja ruum. Nii näiteks seostab autor etnograafilisi varrukalõikeid ja luike kujutavaid kaljujooniseid (Remmel 2007, 169), kiviaedu, luigekujulisi petroglüüfe ja sealt edasi oletatavaid muinasobservatooriume (Remmel 2007, 106). Isiklik seletus või vähemalt siinkirjutajale arusaamatu seos peitub ilmselt sõna ,,lima" pidamises siinsete rahvaste ürgse tüvega sõnaks, millest hiljem on tuletatud näiteks niisugune termin nagu ,,limnoloogia" (Remmel 2007, 152). Vajaka jääb selles protsessis ilmselgelt loogilise järelduse esitamisest ja loodud seoste põhjendamisest, pigem torkavad silma autori peas kujunenud isiklikud eelistused, mis võimaldaksid tema teooriat tõestada. Kahtlemata tuleb veel seoses vaatlusandmetega mainida, et kahjuks ei saa siinkirjutaja M
Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi- föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo komisjon. Eesti džässi ajalugu on eeltoodud ajaloolistel põhjustel küllaltki napilt uuritud, akadeemilisi uurimusi pole ühtegi. Esimese teadaoleva töö (“Kergest muusikast Eestis”), kus käsitleti ka meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna. Nagu ta intervjuus siinkirjutajale rääkis, 6 oli tal teemast tingituna tuntavaid raskusi töö kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari. V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust (loomulikult läbi nõukoguliku prisma), kuid eesti džässile oli seal pühendatud vähem kui kaks lehekülge
Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib referaadi autorit teema initsiatsioonist iidsetel aegadel. http://library.thinkquest.org/J002606/AncientEgypt.html Vana-Idamaade ajaloost
ehitada vähemalt kahetoalisi kortereid, seega on nendest korteritest just puudus. Kesklinna soovime soetada kinnisvara seetõttu, et seal pole enam ruumi, et ehitataks uusi korterelamuid, seega tuleb võtta vanemaid kortereid, mida renoveerida. Kesklinnas on turgu nii tudengitele, välismaalastele, noortele. Hinnates ennast kui ettevõtja loojat, võib öelda, et olen valmis algusjärgus andma oma panuse töösse. Enesehinnangut tehes võib öelda, et niiöelda ,,käte määrimine" pole siinkirjutajale probleemiks. Alguses oleks vaja teostada pisemaid töid ostetud korterites, mis ei vaja eriliselt spetsialiseeritud tööjõudu ega allhanget. Plaanitava ettevõtte nimi on : ,,Siimax OÜ" Omandivormiks on osaühing. Kavandatava ettevõtte omanikud: Katre Niinemägi ja Nipitiri Ettevõtte asukoht: Tallinn, Eesti Vabariik 2.Turundus 2.1.Müük OÜ Siimax müügiühikuks on keskmine müügihind, mis jääb ligikaudu 1400 eur peale ruutmeetri eest
küsitav. Teatavasti kohustab Hippokratese vanne arsti muu seas ka mitte andma naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks. Kuivõrd tohtrid tänapäeval selle kohustusega seotud on, on üldteada. Muutub aeg ja sellega koos ka loomulikult moraal ning eetilised tõekspidamised. Ehk oleks tõepoolest õigem lähtuda eelkõige inimese (patsiendi) enese tahtest ning austada tema enesemääramisõigust. Kui aktiivse eutanaasia seadustamine tundub ka siinkirjutajale veel liialt radikaalse sammuna, siis passiivset eutanasiat tuleks teatud juhtudel ning etteantud tingimusi järgides kindlasti lubada. Sootak kirjutab: "Patsiendi enesemääramisõigus ei ole pelgalt juriidiline kategooria; viimase aja eutanaasiadiskussiooni käigus on seda otseselt seostatud elu kriminaalõigusliku kaitsega. Nimelt ei hõlma see kaitse mitte lihtsalt elu bioloogilises mõttes, vaid ka inimelu mõistesse immanentselt kuuluvat inimväärikust
slängisõnu kasutatakse. See lubaks paigutada need sõnad konsituatsiooni ja konteksti ning uurida slängi samas terminoloogias teiste sotsiolektidega. 31 Teiseks, grammatika (peale tuletuse) on jäänud slängiuurimisel kolmandajärguliseks. Oleks vaja uurida, kas ja mil määral seda eraldi olemas on või kasutatakse slängi kõneldes argi/kõnekeele grammatikat. Nt tundub siinkirjutajale, et ka intonatsioon on oluline markeeriv tegur. Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud, spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks ekspressiivselt ja veidi ülepakutult ning mänguliselt erinevad mitteverbaaled nähtused (nt ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988). Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas
annaabi.ee 
