ISA siini näol on tegemist ühe kõige vanema laiendussiiniga. ISA siini on olnud kasutusel 8 ja 16 bitisena, töösagedusega 4,77 ja 8,33 MHz. Maksimaalne läbilaskevõime 8,33 MB/s Lisalugemist: wikipeida.org PCI siinid PCI laiendussiin (Peripheral Component Interconnect) PCI siin on kõige enam kasutatav ja kaheldamatult kõige univerasaalsem laiendussiin. PCI siinist olemas mitmeid erinevaid versioone. Andmevahetusi Nimi Siinilaius Siinikiirus Kiirus taktis 133 PCI 32 bitti 33 MHz 1 MB/s 266 PCI 66MHz 32 bitti 66 Mhz 1 MB/s 266
Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod).
Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6
1) Mälus toimuvate lülitustega - (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Siinil toimuvate lülitustega - Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini, ehk siini peal saab korraga liikuda ainult üks datagramm. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) Maatriksi kujul toimuv - kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootele jätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega
Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1) Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke, nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 39. Ipv6
annaabi.ee 
