valla ametimehed, kelle juhtumisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutivõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla. 10. Millal algas talude päriseksostmine? – 1849 kui võeti vastu uus talurahva seadus 11. Muudatused talumajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 12. Muudatused mõisamajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e
seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 5 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: 2) nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. 3) algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. 4) lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). 5) mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes).
Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - Nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline
Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - Nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas
3. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). - mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e
annaabi.ee 
