ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena tulid maantee (praegune Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi lõpuaastail toodi ka Oru männikust 6 suvilat (praegused Pikk 4, 6, 8, 10 ja 12, üks on hävinud) ning suurem ehitamine toimus veel 1950-ndail aastail. Nii kujuneski Toila praeguseks ca 800 elanikuga asulaks. Voka asula hakkas kujunema peale teist maailmasõda Voka mõisa juurde, kui seal asuva masin-traktorijaama töötajaile ehitati elamuid. Kui mõis sai kolhoosi "Kaljurand"
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina, hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega. Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa, vesi jms) kasutati koos. Eraomandiks oli taraga ümbritsetud valdus (maja ja talu õuemaa), mis oli majajumaluste asukohana ning esivanemate matmispaigana püha. Ühiskonnas oli kolm seisust. 1. Aadli moodustasid suguvõsad, kes arvasid end pärinevat jumalatest. 2. Vabad inimesed moodustasid elanikkonna kaitsevõimelise põhiosa ja neil olid poliitilised õigused. 3
Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes.' Peale Jüriöö ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena XVI saj parandas Vana-Liivimaa üldine jõukus talurahva olukorda: takuperemees võis koguda veidi jõukust, keskmises adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meeshinge ja mitu hobust, hrga, lehma ning arvukalt muid loomi. Kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiasetsevate siiludena, mis tegi nende harimise raskemaks. XVI saj keskpaigaks oli rahvaarv 100 000ndelt inimeselt 250-280 000 inimeseni kasvanud. EESTLASTE VAIMUELU LK 69 VANA LIIVIMAA SISE- JA VÄLISSUHTED 1346 müüs Taani kuningas 19000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 andis kõrgmeister Harju-Viru liivi ordumeistrile. Rõivastustüli - Liivi ordu oli nüüd vaieldamatult suurim maavaldaja Eestis. Tartu ja Riia Piiskopkonnas vahetati toomhärra senine ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, mis
kuhugi ääremaale. Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üles jalapäev nädalas (ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised) 16. sajandil parandas Vana-Liivimaa üldine jõukus ka talurahva olukorda võrreldes eelmise sajandiga. Hea läbisaamise korral mõisaga võis keskmises adratalus olla -5 tööjõulist meest ning mitmeid koduloomi. Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu.
Piirati valimisõigust. Hakkasid tekkima demokraatlikud alged. Lahendamata jäänud maaküsimust üritas Venemaa peaminister Stolõpin 1906. aastal lahendada. See jäi pooleli. Ta lubas talupoegadel küla kogukonnast välja astuda - see tähendab, et talunik võis oma põllulapid koondafa oma majapidamise ümber. Soodustas ka ümberasumist äärealadele. 44 Küla kogukond - talupojad elasid ühes külas. Küla übritsevad põllulapid jagati siiludena külaelanikele. Küla käendus - talupoeg, kes ei suutnud makse maksta oli sunnismaine. Kulak - jõukas talupoeg. Kogukonnast välja astumise võimalust kasutasid kulakud ja kehvikud - esimesed asutasid oma talud, viimased läksid linna tööle. Kui puhkes I maailmasõda, ei olnud Venemaa veel sõjaks valmis. Nikolai II veetis enamuse sõja ajast Mogiljovis Tsaari armee peakorteris. Tsaari perele oli sõja ajal toetuseks Rasputin. 4.7.5 VENEMAA 1917-1920 Maailmasõjast üldine kurnatus
annaabi.ee 
