Auhinnad The International Wine and Spirit Competition 2006 pronksmedal Estonian Spirit Challenge 2006 - kuldmedal Tunnustatud Maitse 2005 Eesti Parim Alkohoolne Jook 2001 hõbemärk Eesti Parim Jook 2001 kuldmärk 9 Vana Tallinn Coffee Cream Vana Tallinn Coffee Cream on Vana Tallinna kvaliteetliköör, millele lisavad värskust siidjalt pehme koor ning aromaatne kohv. Vana Tallinna kohvimaitseline kooreliköör sobib ideaalselt romantilisse suveõhtusse või muinasjutulisse talvepäeva. Ühtviisi nauditav on juua teda puhtalt, jääga või mõrkja kohvi kõrvale. Soovitatav hoida temperatuuril 5-25 °C.Kangus 16% vol.Pudeli maht500 ml Vana Tallinn Chocolate Cream Vana Tallinn Chocolate Cream on Vana Tallinna kvaliteetliköör, millele lisavad värskust siidjalt pehme koor ning suus sulav shokolaad. Vana
Üleliigne puidupooridesse mitteimendunud vaha tuleb kindlasti eemaldada hästiimavate poleerlappide abil. Kasutades ketasmasinat asetatakse poleerlapp uue poleervildi peale ning sõidetakse masinaga mitmed korrad üle põranda vahetades vajadusel lappi. Käsitsi üleliigse vaha ärakorjamisel kasutatakse moppi, mille alla on asetadud poleerlapp. 12 tunni möödumisel poleeritakse pinda kuivalt valge poleervildiga või uue poleerlapiga, mis on asetatud poleervildi peale. Niimoodi saavutatakse siidjalt matt läige. Parima 3 poleerimistulem saadakse, kui poleeritakse kõigepealt risti puidusüüd ning seejärel piki puidusüüd. TINGIMUSED Puidu pind ei tohi olla kaetud laki ega mõne muu pindmise kaitsevahendiga. Puidu töötlemisel vahaga peab õhu temperatuur olema üle +5 kraadi. Leelisega töötlemisel peab temperatuur olema alla 25 C. Vältida tuleb töötlemist päikesega. Tuulutus peab olema piisavalt hea
vaatamata tüve vastaspoolele. Niisugune käitumine päästab looma juhul, kui teda jälitab röövlind. Hambaid on lendoravatel sama palju kui oravatel. Koon on veidi ümaram, kõrvad lühemad, silmad aga palju suuremad kui oravatel; viimane omadus on seotud aktiivse tegevusega videvikus või öösel. Eeskäppadel on 4, tagakäppadel 5 varvast. Kõigil varvastel on tugevad, teravad küünised, mis võimaldavad loomal osavasti ja kiiresti liikuda puu tüvel ja okstel. Karvastik on kohev, siidjalt pehme, nahk aga väga rabe, mistõttu tal karusnahana väärtus puudub. Tüüpiliseks elupaigaks on okas- ja segametsad, kus nad veedavad kogu oma elu puudel. Maapinnale laskuvad nad harva, olles seal palju kohmakamad kui puuvõrades. Varjuvad puuõõntes, mahajäetud rähni- ja oravapesades. Pesapuuna meeldivad talle eriti seest mädanenud, õõnsad haavad. Pesa vooderdab ta mõnusasti haava mädapuidu, sambla, samblike ja karvadega
Vill on peen, siidiselt läikiv 40...90 mm pikk, kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall või hele- kuni tumepruun. Laamavill Laamalt (Lama glama) saadavad villa- ja karvakiud. Meriino Meriino lamba vill ja sellest valmistatud lõng. Meriino vill on lühikesekiuline, peen ja ühtlane. Mohäärvill Angoora kitselt (Capra hircus aegagrus) saadavad villa- ja karvakiud. Vill on siidjalt läikiv, 120..300 mm pikk, kergelt säbardunud, valge, kollakas, hele- kuni tumehall. Levinud Türgis, USA-s ja Lõuna-Aafrikas. Mungo Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse vanunud kangajääkidest. Siid Looduslik siid, loomset päritolu tekstiilniit, mis eritub siidiussi siidinäärmeist 2 peene elementaarniidina. Ühe kookoni niidi pikkus võib olla 3..4 km.
kohaselt ning merede valitseja Neptunuse jahedad veevood leevendavad peagi nende viha. Püüe Kalasid korralikult välja vihastada annab sama tulmuse, mis kivikese viskamine peegelsiledasse vette. Kalade jalalabad on kas märkimisväärselt väikesed ja ilusa kujuga (ka meestel) või siis suured ja lohmakad. Ka nende käed on miniatuursed, haprad ja kaunikujulised või suured nagu labidad. Nahk on siidjalt pehme, juuksed kenad, sageli lainelised ja tavaliselt heledad. Kalade silmad on niisked, raskete laugudega ning kiirgavad kummalist valgust. Näojooned on elastsed ja väljendusrikkad ning näos on rohkesti lohukesi ja kortse. Ainult üksikud Kalad on pikakasvulised. Kalad teavad vägagi hästi inimkonna pahupooli, kuid ise eelistavad elada veerikkas, õrnas maailmas, kus kõik on ilus ja kõik tegevused-toimetused meeldivad. Tundes, et elu
pealekandmiseks vajalik kogus värnitsat (sulge purk, et pinnale ei moodustuks kilet) ja kasta 15 pintsel poolenisti värnitsasse (väldi tilkumist, see annab ebaühtlase tulemuse). Peale värnitsa kuivamist eemalda 000 teralisuse traatvillaga kuivanud värnitsatilgad ning lihvi (4-5 korda) kõik lamedad pinnad 320 teralisusega silikoonkarbiidpaberiga kuni esimene värnitsakiht on siidjalt sile. Viimane kiht kanna peale peenikeste karvadega poleerimispintsliga. Värv Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest. Värvid sisaldavad lisaks ka pigmente, mis varjavad puidu süü ning seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja puitplaatide viimistlemiseks. Värv saadakse peenjahvatatud pulbri/pigmendi/värvimulla lisamisega lakile.
vastupidavus. Vastupidiselt põrandalakile, mis tekitab puidupinnale lisakihi, imendub põrandaõli sügavale puidu pooridesse, tõkestades seeläbi ligipääsu niiskusele ja mustusele. Kuna pinnale ei teki lisakihti, joonistub puidumuster välja kogu oma naturaalses ilus ning pind omandab loomuliku ja sügava läike. Kui õlitamine on teostatud professionaalselt ning põrandasse hõõrutud õlikogus on küllaldane, muutub puidu pealispind kulumis- ja veekindlaks ning hakkab siidjalt läikima. Iga järgnev hooldusõlitamine omakorda tugevdab puitu veelgi. Kuna põrandaõli tagab määrdumis- ja kulumiskindla pinna, kasutatakse seda tihti kohtades, näiteks kaubamajades, restoranides, peosaalides ja mujal. Põranda hooldusõlitamine Hooldusõlituse sagedus sõltub põrandatele langevast koormusest. Intensiivselt kasutatavates kohtades (näiteks ühiskondlike hoonete põrandad ja koridorid) tuleks hooldusõlitust teha 4 korda aastas
Koirohust erineb ta väiksema kasvu ja teistsuguse aromaatse lõhna poolest. Vahel aetakse koirohtu segi hariliku pujuga, ent hariliku puju lehed on kahevärvilised, pealt rohelised, alt valkjad ja viltjalt karvased. VARS - püstise varrega, oksine, tugevalt lehistunud. Varsi on ühel taimel palju, need on puitunud, püstised või alusel tõusvad, vahel lamavad. Värvuselt on nad peaaegu alati hallid, läiketud, liduskarvalised. Noored võrsed võivad olla siidjalt läikivad. LEHT - Lehed kaheli-kolmeli sulglõhised, siidviltjad, tömpide tippudega, aromaatsed, mõrudad. Mõlemalt pinnalt hallid või valged sügavalt lõhestunud lihtlehed, siidjatest karvadest sageli hõbedase läikega (harva on lehe ülakülg ka tuhmilt kahvatu- või tumeroheline. Lehtedel on iseloomulik väga terav lõhn ja mõru maitse. Juurmised lehed ja alumised varrelehed on kuni 15 cm pikkuse rootsuga ja kaheli- kuni kolmelisulgjaguse labaga,
kinnist lehetuppe, mis sügisel violettpunaseks muutuvad. Juur-misi kitsaid, kolmekandilisi lehti arvukalt, nende laba 30-40 cm pikk ja 1-2 mm lai. Varre tipul asub üksainus püstine 1,4-2 cm pikk pähik. Õiekate puudub, õit ümbritsevad karvad, mis pärast õitsemist tugevasti pikenevad ja meenutavad siis valgeid villatutte. Taim õitseb aprillis, mais; viljub juulis. Viljaks on kolmekan-diline pähklike, millel 1,5- 3 cm pikkused siidjalt läikivad valged karvakesed. Kasutamine: turba moodustajana suurema tähtsusega kui teised villpea liigid. Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, segatuna villa, siidi või peenvillaga, patjadeks jne. Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks. Tundrates omab suurt tähtsust põhjapõtrade lisasöödana kevadel ja talvel samblike kõrval. RABAMURAKAS Rubus chamaemorus; nimi tuletatud sõnadest ruber punane ja
annaabi.ee 
