Kõige rohkem meeldis mulle Suure-Jaani kihelkonna versioon sellest. Selles mängus seisavad mängijad rongis, üksteise taga. Kaks tükki üksteise käest kinni hoides seisavad rongile vastas ja kõik laulavad ,,Meie tahme läbi minna, selle laia laberi. Kuldse, juldse, viiratsi ja värava. Kui see laber katki läheb, kellega te parandate. Kuldse, juldse, viiratsi ja värava. Siidiga, niidiga, punapuldse paelaga. Kuldse, juldse jne... Kust sa siidiniidi said, punapuldse paela said, verevildse lindi tõid? Kuldse, juldse jne.... Tunaeile Tallnas käisin, Punaeile Pärnus käisin, Sealt ma siidiniidi sain, Punapuldse paela sain, Verevildse lindi tõin. Kuldse, juldse jne... Viru neiud juttu löövad, Harju kangaste kudujad Soome sua laksutajad. Kuldse, juldse jne... Ei mina anna ainust lasta, sui mina söödan suhkrurida talvel tangutuumadega. Kuldse, juldse jne... Ei mina taha hulgakesta, Ma tahan ühteainukesta. Kuldse juldse jne..."
3...8,5%; - kortsuvus. Kõik sünteetilised kiud on väga elastsed ja seetõttu ei kortsu. Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus on hea ka filamendi juures; - plekieemaldusvahendites esineda võivad fenooliühendid lagundavad PA, - mereveekindel. -Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke. [4] Mikropolüamiid (PA) Mikropolüamiid on mikrokiud, mis on kas siidiniidi peenusega või peenemad. Mikrokiuks loetakse kiudu, mille paksus jääb alla 1 dtexi (1 dtex tähendab, et 1 grammis on 9000 m niiti). Mikrokiudu toodetakse filamentkiuna ning enamasti suruõhu abil säbardatuna. Säbarus ei suurenda lõnga elastsust, kuid seob liikumatut õhku ning lõng tundub pehmemana. Mikrokiudu toodetakse polüamiidist. Mikropolüamiidist valmistatakse sukkpükse, puhastusmoppe ja lappe. Mikrokiud imab endasse väga hästi niiskust. Põlemiskatse
toituvad. Harilikult on nendeks taimedeks soo-piimputk, porgand või till. Kahe kuni kümme päeva möödudes kooruvad munadest väikesed röövikud, kes hakkavad kohemaid sööma. Pääsusaba röövik järab taimelehti vahetpidamata. Söömine ja toitainete omastamine, selleks et kasvada ja areneda, on rööviku ainsaks eesmärgiks. Rööviku elueaks on kuus-seitse nädalat, mille järel ta lõpetab söömise ja kinnitub siidiniidi abil keha ülaosa taime külge. Seejärel vahetab ta viimast korda kesta ning nukkub. Liikumatus kookonis leiab aset rööviku kehakudede täielik moone, mille käigus vastse keha muutub valmikule omaste osadega kehaks. Enamik rööviku keharakkudest on täis toitaineid, millest peab moonde ajaks piisama. Valmik tekib vähesest arvust rakualgetest, mis paljunevad, kasvavad ja moonduvad. Kahe nädala möödudes koorub nukust valmik. Kookoni pind praguneb ülapoolelt ning sellest väljub valmik
toituvad. Harilikult on nendeks taimedeks soo-piimputk, porgand või till. Kaheks kuni kümme päeva möödudes kooruvad munadest väikesed röövikud, kes hakkavad kohemaid sööma. Pääsusaba röövik järab taimelehti vahetpidamata. Söömine ja toitainete omastamine, selleks et kasvada ja areneda, on rööviku ainsaks eesmärgiks. Rööviku elueaks on kuus-seitse nädalat, mille järel ta lõpetab söömise ja kinnitub siidiniidi abil keha ülaosa taime külge. Seejärel vahetab ta viimast korda kesta ning nukkub. Liikumatus kookonis leiab aset rööviku kehakudede täielik moone, mille käigus vastse keha muutub valmikule omaste osadega kehaks. Enamik rööviku keharakkudest on täis toitaineid, millest peab moonde ajaks piisama. Valmik tekib vähesest arvust rakualgetest, mis paljunevad, kasvavad ja moonduvad. Kahe nädala möödudes koorub nukust valmik. Kookoni pind praguneb ülapoolelt ning sellest väljub valmik
Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib, ristimata jookseb
annaabi.ee 
