ja turul konkurents puudub. Soovitada, millise tootega tegeleda Arvutada tasuvuspunkt . Kuludel põhinev müügihinna määramine. Kuludel põhinevad kontseptsioonid. Minimaalne hind (floor price) = muutuvad otsekulud. Selline hind annab 0 brutokasumi ja katab ainult toote asendusväärtuse. Tasuvuspunkti hind (break-even price BEP) - Antud müügitasemel katab otsesed- ja püsikulud Tasuvuspunkti hind = otsekulu + püsikulu / müügikogus Sihthind (target price) - katab kõik kulud ja ka vajaliku kasumimäära eeldataval tegevusmahul. Kasumimäär leitakse tavaliselt: aktsepteeritav tulumäär investeeritud kapitali kohta. Sihthind = otsekulud + püsikulud / tegevusmaht + tulumäär x investeeritud kapital / tegevusmaht Hinnalisa hind (mark-up price) – lisatakse standardne hinnalisa tasuvuspunkti hinnale Mark-up price = BEP / (1 – kasumimäär) Ringleva loogika risk (surmaring)
Sihtkuluarvestus- kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Sihtkulu- suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum- eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe. Sihthind- turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu-
Sihikulu on suurim võimalik toote/ teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral. Sihtkasum on eesmärgist lähtuv prognoositud müügitulude ja kulude vahe.Sihtkuluarvestus toimub järgnevalt:Toote/teenuse sihthinna kindlaksmääramine, lähtuvalt kliendi vajadustest konkreetsete omadustega toodete/teenuste järele ning seejärel turuosa selgitamine, mida soovitakse hõivata.( Sihthind on turul nõudluse pakkumise tulemusena kujunenud müügihind, millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid). KULUDE KAJASTUMINE ETTEVÕTTE FINANTSARUANDLUSES. . Traditsiooniliselt on Eesti ettevõtetes kasutatavad kulude klassifikatsioonid lähtunud EV Raamatupidamise seaduse kasumiaruande skeemidest 1 ja 2. Skeem 1 on üles ehitatud nn. kuluressursi kasutamise järgi, liigitades kulud tooraine- ja
· Ettevalmistustsehh üksused: toorme esmane · Energiatootmine töötlemine · Seadmete hooldus ja · Masintöötlemise remont tsehh · Laod · Viimistlustsehh · Rakiste ja tööriistade · Koostetsehh jne. valmistamine 99 Tootmiseelne staadium · Tootmiseelne staadium: sihtkulude arvestus tootekulu planeerimise süsteem enne tootmise alustamist: · Prognoositakse sihthind (min vastuvõetav tootjale max vastuvõetav tarbijale), lähtudes toote funktsionaalsusest ja kvaliteedist; · Määratakse toote tulukuse määr, sellest tulenev tegevuskasumi ülesanne jaotatakse tooterühmade vahel jõudes sel teel toote kasumiülesandeni · Lahutades toote sihtkulust hinnangulised otsesed materjalid ja otsesed tööjõukulud, jaotatud tootmise lisakulud ja tegevuskulud, tuleb hinnata, mil määral ja kuidas kujundada toote täiskulud selleks, et
Kvaliteedi juhtimine ei tohi piirduda tehniliste funktsioonide arendamisega. Pikaajaline edu saavutatakse eelkõige kliendi rahulolu kaudu. Sihtkulude juhtmine - Tootearenduse keskne küsimus ettevõttes on toote hinna ja kvaliteedi suhe. Otsitakse kulude kokkuhoiu võimalusi efektiivsuse tõstmiseks. See on turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süsteem. Sihtkulud e sihthind defineeritakse läbi kliendi poolt soovitud funktsioonide ja kujundatakse nende aktsepteeritav maksumus turul sel ajahetkel. Kulusäästlik juhtimine - Põhiline idee on luua väärtust ilma raiskamata. Eesmärk on kõik tegevused, mis on väärtuse loomiseks vajalikud, üksteisega ideaalselt kooskõlastada ning vältida liigseid tegevusi ja sellega raiskamist. LOENG VII 1