kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo ennast ühegi konkreetse rahvuse või riigiga kosmopolitism rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte ksenofoobia võõraviha, kartus võõrapärasuse ees kvoot piirang majanduses või poliitikas; majanduses piiratakse kauba sisse- või väljavedu, poliitikas nõutakse valituks osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine valimisringkonnas Kyoto sihtarv 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks leibkond ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased lihthäälteenamus olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli lobby kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu
süsinikdioksiid (CO2); metaan (CH4); dilämmastikoksiid (N2O); fluorosüsivesinikud (HFCs); perfluorosüsivesinikud (PFCs); väävelheksafluoriid (SF6). Protokoll ei käsitle klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist, sest see on reguleeritud 1987. aastal vastu võetud Montreali protokolliga. Osalise vabatahtlikult võetud kohustust heitkoguste vähendamiseks iseloomustab Kyoto sihtarv. Eesti jaoks on see 8%. Sihtarvud on riigiti erinevad, sest riikide tööstuslik ja majanduslik areng on olnud erinev. Lisaks kohustuste kehtestamisele seoses heitgaaside vähendamisega sisaldab Kyoto protokoll ka kindlaid nõudeid heitkoguste seire ja aruandluse kohta. Kõige muu hulgas tuleb igal riigil luua register kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise kohta ja tagada protsessi läbipaistvus.
Nii paisatakse näiteks Eestis 1 kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg CO2, seevastu Poolas on see elektritootmise keskkonnamõju näitaja 0,96 kg, Euroopa Liidu keskmine 0,34 kg ja nt Rootsis vaid 0,03 kg. (1) 4 2. Kyoto protokoll ja saastekvootidega kauplemine Eesti on alla kirjutanud Kyoto leppele, millega oleme kohustatud aastatel 2008-2012 vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. aastaga võrreldes 8%. See nn Kyoto sihtarv on Eestil juba saavutatud, kuna elektrienergia tootmismahtude vähenemise, aga ka tööstuse ja põllumajanduse toodangu muutuste tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside kogused 90. aastaga võrreldes juba praegu 50% vähenenud. Kuna emissioonide langus on saavutatud Eestis üksnes tänu geopoliitilistele muutustele 90ndate alguses, peaks Eesti võtma Kyoto leppe raames karmimad eesmärgid. (1) Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid
riikidel oma KHG heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetava kvoodiga. Kyoto protokolliga reguleeritakse kuut peamist kasvuhoonegaasi, milleks on: - süsinikdioksiid (CO2); - metaan (CH4); - dilämmastikoksiid (N2O); - fluorosüsivesinikud (HFCs); - perfluorosüsivesinikud (PFCs); - väävelheksafluoriid (SF6). Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 14. oktoobril 2002. aastal. Riigi vabatahtlikult võetud kohustust heitkoguste vähendamiseks iseloomustab Kyoto sihtarv. Eesti jaoks on see 8%. Lisaks kohustuste kehtestamisele seoses heitgaaside vähendamisega sisaldab Kyoto protokoll ka kindlaid nõudeid heitkoguste seire ja aruandluse kohta. Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori ühendid) tootmine on suhteliselt kergesti kontrollitav, siis CO2 emiteerimise piiramine on seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita.
mõõtühikuks mg/kg pinnase kuivmassi kohta. Allpool esitatakse näiteid mõningate kahjulike ainete sisalduse sihtarvudest ning nende piirarvudest; piirarvud on antud nii elutsooni kui tööstusmaa pinnase kohta Tabel 5 Ohtlike ainete sisalduste siht- ja piirarve Eesti Vabariigi keskkonnaministri 11.08.2010.a määruse nr. 38 järgi Keemilise elemendi või Sihtarv mg/kg Piirarv elamumaal Piirarv tööstusmaal ühendi nimetus mg/kg mg/kg Elavhõbe (Hg) 0,5 2 10 Kaadmium (Cd) 1 5 20 Plii (Pb) 50 300 600 Tsink (Zn) 200 500 1000
annaabi.ee 
