Selleks määratleb eesistuja oma eesistumisperioodiks prioriteetsed küsimused ning tegevuskava. Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu olulist rolli liidu otsustusprotsessis ning eesistujate erinevaid prioriteete, on otstarbekas määratleda valitsuse prioriteedid kitsamalt iga eesistumisperioodi jaoks. Sellest tulenevalt kinnitabki valitsus iga riigi eesistumisperioodi alguses veel eraldi prioriteetidedokumendi. Prioriteetide ja eesmärkide seadmine aitab paremini sihistada valitsuse Euroopa Liidu suunalist tegevust eesistumisperioodil. See võimaldab ka iga eesistumise lõppedes anda hinnangu Eesti riigi osalemisele Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Leian, et kõik need dokumentide läbivaatamised ja muud protsessid olid väga olulised selle jaoks, et Eesti saaks astuda Euroopa Liitu. Ilma nende protsessideta oleks Eesti Euroopa Liidus vaid kõrvaltvaataja. Nüüd saame aga
kord) tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest. Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. (3) Jätkusuutlik areng EL-is Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. 2006. aastal läbivaadatud Euroopa Liidu säästva arengu strateegia seab raamid pikaajalisele nägemusele säästvast arengust, kus majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja
ja aruandluse kord " tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest.Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne esti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. [4] Iga viivitus ülesande lahendamisel peatada kliimamuutused, võimaldades samas säästlikku üleilmset arengut ja sotsiaalset õiglust, suurendab dramaatiliselt vaesuses elavate inimeste arvu ja põhjustab migratsiooni rikastesse riikidesse, kuna kliimamuutuse tagajärgede käes kannatavad üha suuremad regioonid. Puuduv poliitiline tahe loovutada mõjuvõimu
Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: Eesti kultuuriline elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. Säästva arengu riikliku strateegia peamised eesmärgid on: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus 1.1.Heaolu kasv 2. Sidus ühiskond 3. Ökoloogiline tasakaal x Tallinna Ülikool 4. Unece säästvat arengut toetava hariduse riiklik strateegia Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon otsustas oma kümnendal istungjärgul (20.-22.
riikidega. Eesti on olnud edukas OECD parimate praktikate elluviimisel. OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine, välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste kõrvaldamine ning halduskulusid vähendavate e-teenuste kasutuselevõtmine. Vähenenud on ka tulude ebavõrdsus, mis on jõudnud OECD keskmisele tasemele. Raport soovitab Eestil paremini sihistada aktiivseid tööturumeetmeid Töötukassa kaudu ja parandada kutsehariduse kvaliteeti ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega, mis OECD hinnangul soosiks töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Soovituste järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja kinnisvaramaksude poole, et parandada tootmise efektiivsust ning seeläbi suurendada majanduskasvu
annaabi.ee 
