läbi. Kuid seda siiski ei tasu teha, sest nagu Elisabeth Lukase raamat ,, Elu mõte " ütleb, et hoolimata elu valulikkusest ja kaduvusest ei kao elu mõte. Kui elu tundub mõttetuna ja tähtsusetuna on elul ikkagi mõte ja ei tasu sellele kohe otsa peale teha. Maailmas on ka religioone, kus arvatakse, et omaenda elu ära võtmine on vajalik ning arvavad, et vaid siis saab paremasse ellu. Nende järgi elul ja maailmal ei ole pruugi olla mingit kõrgemat eesmärki, nii et inimese mõistliku sihina nähakse "vabanemist". Mõnes teises religioonis on inimeste elu mõtteks Jumala kummardamine hea see, mis Jumala plaanide teostumisele kaasa aitab, halb see, mis Jumala plaanidele vastu töötab. Paljud inimesed otsivad taga nn. ,,elu mõtet´´. Mina arvan, et seda on raske või siis võimatu otsida. Kui hakata mõtlema sellele, mis on elu mõte, siis võib selleks kuluda tunde, päevi, aastaid või terve eluaeg ning lõpuks jõutakse järeldusele, et selline küsimus on mõttetu
seevastu märgib sihi saavutamist. Teisisõnu: liikumise algust iseloomustab võimalikkus ja võimelisus (dynamis, potentia) ning lõppu tegelikkus (energeia, actualitas) ja teostatus (entelecheia). Aristoteles toob näiteks lause ,,Inimene saab harituks". Täielikus sõnastuses saab siin näidata kõiki eelpool nimetatud elemente: ,,Harimatu (vormimääratlus ilmaolekuna; võimalikkus) inimene (mateeria) muutub haritud (vormimääratlus sihina; tegelikkus) inimeseks (mateeria)". (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 1.3 Metafüüsika 7 Aristoteles ei tunnistanud Platoni ideede suguseid meelteüleseid entiteete, vaid tahtis idee ja reaalse eseme dualistliku lahutatuse ületada. Tema käistluses peitub asjade olemus sisemise potentsiaalsusena neis endis. Olemus aktualiseerub konkreetse vormi kaudu, teisisõnu , ühisobjektiks moodustuvad mateeria ja vorm ühtsuse
palju pindmiseid teadmisi, kuid süvitsiminekut on vähe. Laienenud on kindlasti tehnika ja majanduse sektorid. Toimunud on tehnika võidukäik, mistõttu see on saanud suureks osaks meie igapäevast. Inimeste pilgud ja soovid on sageli suunatud heale majanduslikule olukorrale. Kunsti peetakse teisejärguliseks. Levinud on arvamus, et kui on juba saavutatud hea sissetulek, siis võiks tegeleda ka ju kunstiga. Vaimsed väärtused on üha enam käsitletud rikaste hobi, kui iseseisva sihina. Siin aga tuleks välja tuua, et allakirjutanu on veel vähe siin maailmas elanud ja ei oska tegelikult öelda, kas varasemalt olid kunst ja vaimsed väärtused rohkem au sees, kui nüüdisajal. Siiski arvan, et tehnika kiire areng suudab inimesi kenasti oma üüratute võimalustega enda kütkes hoida ning viia tähelepanu "reaalmaailmast" kõrvale. B) Pean tunnistama, et ma ei saa hästi aru Ingleharti ja Welzeli kaardist. Seepärast ei oska ma ka neid ka omavahel võrrelda. 5
Poolaga. Sellist orientatsiooni poodasid rohkem sõjaväelased, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kolm Balti riiki kokku. 1930. a. külastas Poola president ka Eestit. Poola-Eesti lähenemine pingestas Eesti suhteid Leeduga. 6 Üheks tähtsaks faktoriks 1930. aastate alguse Euroopas sai Saksamaa kiire esiletõus. 1933. aastal tuli Saksamaal võimule Hitler, kes deklareeris, et oma välispoliitilise sihina näeb ta ekspansiooni ida suunas. Samal ajal tahtis Nõukogude Liit läänenaabritega suhteid parandada. 1933. aastal kirjutas Eesti koos teiste riikidega alla Konventsioonile agressiooni määratlemiseks. Eesti Vabariigi välispoliitikale avaldas tugevat mõju Inglismaa ja Saksamaa vahel 1935. aastal sõlmitud mereväe leping. Eesti juhtkonnal vähenes võimalus ajada oma välispoliitikat. Eemale surutuna Lääne demokraatlikest suurriikidest, jäi üle
uhked, et nende koolid ei jäävat maha oma metoodika moodsuses, õpetamise tehnikas selle või teise Euroopa riigi omadest ja — et meie käes on olnud maa- ilmarekord üliõpilaste või keskkooliõpilaste arvus! Vorm on saanud sisuks, tunnus — sihiks. Mitte selles ei ole halba, et meie teadlaste tööd võivad ilmuda ka Euroopa ajakirjades. See on tunnus, et meie inimesed on suutelised teaduse alal töötama; halb on aga see, kuis seda primaarselt hinnatakse sihina omaette. Siht peab olema aga sisse-, mitte väljapoole. Vajame Eesti teadust, ja ainult selle loominguks suudame kulutada. Jumal tänatud, tunnust u s e s t pole me enam nii vaesed, et üksnes nendega tarvitseksime uhkustada. Meie nõrkus on muus, — usu puuduses endasse, kultuuri traditsioonide ja rahvusliku ideoloogia puuduses. Rahvustunde isikuline väärtus ongi — inimese usus endasse, tema terves enesetundes, enda sisemise väärtuse tajumises, mis
väärtuste jahtimisele, vaid iseenda ülesehitamisele, omaenese elu täiuslikkuse taotlusele, igaühes peituvate võimaluste (potentsiaalide) realiseerumisele, oma kõlbelise loomuse teostumisele. Kasvatuse ja hariduse eesmärgiks on juhtida inimene enesetunnetusele, oma võimete väljaarendamisele, iseseisvale ja vabale otsustusele. "Instrumendid" selleks on meis endis: meie mõistus ja meie südametunnistus, mis ootavad töökorda seadmist. Kui me tänapäeval rõhutame hariduse peamise sihina toimetuleku õpetamist nüüd ja praegu, siis Peeter Põld ja klassikaline pedagoogika nägi peaeesmärgina inimese enese olemuse muutumist, v a i m s e t e v ä ä r t u s t e i n i m l o o m u s e s s e i s t u t a m i s t , et ta võtaks omaks, saaks osa ning arendaks edasi kogu inimkonna poolt loodud kultuuriväärtusi, et tema enda elukvaliteet muutuks ning areneks välja tema kõlbeline karakter.
annaabi.ee 
