). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused úamaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu
Tüdruk armastas Alarit nii palju, et oli nõus ohverdama oma elu Alari elu eest. Kasso Häli ja Meeli isa, Ata väga hea sõber. Kasso pakkus alati nii Atale kui Alarile abikätt ning teda võis usaldada igasugu ülesannetega. Pärast Ata surma oli Kasso eesmärgiks Alari kaitsmine ning oma tütre Meeli Alarile naiseks panemine. Mehis Alari lapsepõlve sõber. Ta oli Alarile alati ustav ning Alar teadis, et tema peale võib kindel olla. Mehis päästis Alari elu Sigtunas, kui aitas viimasel põgeneda ning kandis tema haavade eest hoolt. Mehis oli armunud Hallikisse. Meeli vanem Kasso tütar, kes armastas Alarit. Rännakul Sigtunasse otsustas ta minna saladuskatte all meestega kaasa, kuna kartis, et Alar võtab tagasi koju kaasa Gyla. Piret Ata naine, Alari ema. Väga hooliv ja heatahtlik. Halliki Alari õde. Väga enesekindel, meda tõestas ta Must Olavi käest põgenedes, kui oma vabaduse eest pidi tapma ühe oma valvuritest.
Juta igatseb kodu ja Ülo järele. Olav anub tema armastust, kuid Juta keeldub tema naiseks saamast. Ülo ja ta sõdalased ründavad Sigtunat ja vallutavad Olavi lossi. Kaastundest palub Juta kinkida Olavile elu. Olav viiakse vangina kaasa. Rahvas tervitab kojusaabunuid. Vaho teatab, et Ülo ja Juta pulmad peetakse järgmisel päeval. Vaike on sügavalt kurb. Juta ja Ülo on õnnelikud. Kui Ülo hetkeks lahkub, ilmub põgenenud Olav. Uskudes, et Juta teda siiski armastab ja seetõttu Sigtunas tema eest palus, keelitab neidu enesega koos põgenema. Kui Juta keeldub, tahab Olav teda vägisi kaasa viia. Ilmub Vaike ning püüab Olavit takistada. Appi tõttab ka Ülo. Olav haarab Vaikelt noa, tapab Ülo ja põgeneb. Juta leinab oma armastatut. Tuleb Olav, kes kutsub Jutat veelgi tungivamalt endaga. Juta vastab, et ta vihkab Ülo mõrtsukat. Olav, veendunud nii elu kui ka surma mõttetuses, hullub.
1991. aastal taastas siseministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid. Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed. Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella, millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost. 1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri varisemisohtlikud seinad. Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest altar. Altari õnnistasid Välis Eesti kiriku peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Sama aasta 20. mail külastas taastatavat kirikut president Lennart Meri. 8
Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine Nõrgad riigid rünnatavates maades Inglismaa, Iirimaa, Frangi riik jne Perekondade nooremad lapsed Rootsi XI-XIII saj Vahetult viikingiajale järgneva paari sajandi andmed Rootsi ja kogu Põhjala kohta on napid ja ebausladusväärsed. Olof Sülekuningas/Skötkonung (995-1022) on esimene ristitud Rootsi kuningas. Olof Sülekuninga ajal käivitati Sigtunas maa esimene müntimiskoda, võttes eeskujuks Inglise rahad. Rootsi XI-XIII saj See ei olnud euroopalik kristlus vaimulikke määrasid ülikud ja talupojad, orjadele ei antud vabadust, kirikul ei olnud sõlumatust. Paganausk oli Upsalas Bremeni Adami järgi veel 1070.ndail. Rootsi XI-XIII saj Väga vähe kindlaid andmeid on aastate 1060-1130 kohta. Kuningavõim oli nõrk Maakondadel ja kohalikel tingidel oli suur võim Tähtsad olid jarlid
). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused amaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu
11.sajandil hakati Rootsis ehitama romaani stiilis kivikirikuid, nendest on silmapaistvam Lundi toomkirik (11.-12.saj.). Selle kolmelöövilise, transepti ja krüptiga seotud võlvide süsteemis basiilika otseseks ehituseeskujuks on olnud Speyeri toomkirik Saksamaal- Kiriku seinu ilmestvad petikkaared. Kaarfriis ja kääbusgalerii. Saksamaa eeskujul hakatakse 12.sajandi lõpul ehitama ka telliskivikirikuid, mis paistavad silma rikkalikult dekoreeritud läänefassaadidega (Maria kirik Sigtunas, 13.saj.). Omalaadne on Gotlandi sakraalarhitektuur, kus romaani stiilis ehitusi ilmestab fassaadide rikkalik skulptuurne ja dekoratiivne kaunistus. Parimad näited pärinevad Visbyst (Pühavaimu kirik, u. 1250; Maria kirik, 1225) 13. Sajandi II poolest sai aga sealgi valitsevaks arhitektuuristiiliks gooti stiil. . 52 GOOTI ARHITEKTUUR 12
annaabi.ee 
