3. LIPU HEISKAMINE 3.1. Nõuded lipu heiskamisele Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00. Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase. Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Alaliselt heisatud Eesti lippu tuleb valgustada pimedal ajal.
Grafiti on sümboli, nime või sõnumi kirjutamine, märkimine, joonistamine või kraapimine ükskõik mis pinnale Grafiti tähendab "kirjutatud". Kuna mõiste tähistab kirjutatut, siis üldjuhul üksikuid pildilisi kujutisi grafitiks ei loeta. Küll aga võivad need (grafitistid nimetavad character) peamist stiliseeritud kirja täiendada. Grafiti peab oma olemuselt sündima ootamatult, teadmatult avalikkusele, ning selle kunstnikud kasutavad iseenda signatuurina kas mingisuguseid hüüdnimesid või graafilist märki. On neid, kes ütlevad, et õige grafitikunstnik on see, keda me ei näe ja kelle nime me tegelikult ei tea. Grafiti ongi enamasti underground (sellest ka omapärane varjunimekultuur), mida ei pea väga oluliseks need, kelle jaoks on kõige tähtsam eneseväljendamise võimalus. Saab ju seaduslikult seinale kirjutades panustada enam töö kvaliteedile. Samas salaja tehes kannatab kvaliteet
riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Riigilipp heisatakse Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00; lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; vajadusel võidakse lipp heisata ja langetada ka teistel kellaaegadel Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning langetamisel laulu "Mu isamaa armas" algusfraase. Lipu heiskamise tingimused Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures või mujale selleks sobivas - väärikas ja hästinähtavas kohas. Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist.
maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Riigilipp heisatakse Tallinnas Pika Hermanni torni - iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00; lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; vajadusel võidakse lipp heisata ja langetada ka teistel kellaaegadel Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning langetamisel laulu "Mu isamaa armas" algusfraase. Lipu heiskamise tingimused Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures või mujale selleks sobivas - väärikas ja hästinähtavas kohas. Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist.
ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis
· Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990. aasta augustis antud seadusega otsustati sinimustvalge lipp uuesti riigilipuna kasutusele võtta; · Eesti lipu seadus jõustus 01.01.2006 Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni · Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja langetatakse päikeseloojangul. · Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri (02.07.2009) Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus · Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ja head tava. · Iseseisvuspäeval (24.02), võidupühal (23.06) ja taasiseseisvumispäeval (20.08) heisatakse Eesti lipp kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.
annaabi.ee 
