(posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel *Notch signaalirajas olev hairy1 osaleb uue somiidi moodustumises, mis ekspress lainetena. -Somiidi epitelialiseerumine: Uue somiidi eraldumisele eelneb lõhe moodustumine. Lõhe asukoha määravad ephriin retseptor EphA4 (somiidi anterioorses osas) ja ligand ephriin B2 (aposterioorses osas). Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. -Somiitide tekkel on oluline, et mesenhüüm muutuks epiteeliks. -Somiidi spetsialiseerumine: Somiitide saatus on tugevalt determineeritud juba enne, kui nad on
on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) 2) parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) 3) endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi mitme vaheetapi geeniregulatsiooni kaudu jne). Geenitehnoloogia mudelorganismid. Sebrakala, hiir, mais, lehmad, bakterid DNA pakkimine, kromosoomide ehitus.
- Parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) - spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (Sonic hedgehog, Notch, retseptor-türosiinkinaasid) 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid 1) BAKTERID: E. coli (soolekepike) ja tema+ teiste bakterite viirused (kasutatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni uurmisel, molekulaargeneetika) 2) Seened: ainuraksed: pärm(kasutatakse DNA replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened
- Parakriinne signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) - spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (Sonic hedgehog, Notch, retseptor-türosiinkinaasid) 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid 1) BAKTERID: E. coli (soolekepike) ja tema+ teiste bakterite viirused (kasutatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni uurmisel, molekulaargeneetika) 2) Seened: ainuraksed: pärm(kasutatakse DNA replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened
→ kiiresti jagunevad rakud (cycle time 12h) → mittejagunevad diferentseerunud rakud – Panethi rakud – suurenevad apoptootiliselt – uued rakud tulevad alt peale – sooleepiteel laieneb Tüvirakud paiknevad krüpti põhjas, kus neis tekkinud diferentseerunud rakud liiguvad ülespoole kuni jõuavad soole hattude ülemisse ossa, seal nad surevad ja asendatakse altpoolt tulevate uute rakkudega. 82. Wnt signaalirada – selle roll tüviraku kontekstis. Wnt signaalirajas osalevad põhilised faktorid. Wnt signaalirada reguleerib tüvirakkude saatust (kontrollib embrüonaalset arengut) – see on erinevate valkude (glükoproteiinid) koostöös toimiv võrgustik, mis vahetab signaale raku pinnaretseptorite ja tuumas aset leidva geeniekspressiooni vahel. 1) reguleerib embrüogeneesi, rakkude diferentseerumist ning pahaloomuliste kasvajate arengut 2) mängib olulist rolli embrüonaalses arengus ning täiskasvanud tüvirakkude
Kuigi täpne mehhanism on teadmata, on nähtud, et P. aeruginosa gacS tüved on tundlikumad gentamütsiinile ning klooramfenikoolile. Samas tetratsükliini juuresolekul (kontsentratsioonil, mis on kasvu pärssivast doosist madalam), on gacS transkriptsioon alla reguleeritud ning RsmA kontsentratsioon rakus kuni 3 korda kõrgem. Samas teised antibiootikumid ning katioonsed peptiidid ei mõjuta bakterit kui rakus puudub GacS. Signaali vastuvõtmise ja edasiandmise reguleerimine GacS-GacA signaalirajas. Kaks olulist membraaniseoselist valku on seotud GacS-i fosforüleerumisega ning regulaatori GacA fosforüleerimisega: RetS ja LadS. GacS moodustab mõlema valguga heterodimeere, RetS-ga moodustab ta heterodimeere sama efektiivselt kui iseendaga ning LadS-ga on interakteerumine nõrgem. RetS ja LadS omavahel ei dimeriseeru ega kontakteeru ka GacA-ga. RetS (inglise keeles regulator of exopolysaccharide and type III secretion) leiti kui P. aeruginosa biofilmi reguleeriv valk
annaabi.ee 
