Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi. Roti kehatemperatuur on 32,1–38,1 °C. Roti süda lööb 260–600 korda minutis. 4.Tagajärjed looduslikule mitmekesisusele. Inimesele on rotid kahjulikud. Koduroti hambad kasvavad pidevalt ja nende kulutamiseks peavad nad palju närima. Niimoodi rikuvad nad puitehitisi ja mööblit. Nad rikuvad ka toiduaineid ja levitavad haigusi. Kodurotte söövad paljud kiskjad ja röövlinnud, kes aitavad leevendada koduroti suurest sigivusest tekkivaid ohte. Siiski on koduroti peamine vaenlane inimene. Antiikajal ja keskajal oli kodurott peamine katku levitaja. Koduroti veres säilivad paljude haiguste tekitajad paremini kui rändroti veres.
..18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. 22. Jõudluse mõiste - nim. loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. Jõudluse hindamisel arvestatakse nii toodangu mahtu e. kvantiteeti ja väärtust e. kvaliteeti. Jõudlusvõime oleneb: pärilikest
Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks. Tõuloomade müük ja lihaks realiseerimine sõltub turu nõudlusest ja realiseerimishindadest Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloom. arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloom. arv praagitud lehmade arvuga. Norm. Loet., kui aastas praagitakse 25% lehmadest.
Sageli saab karja kõige tugevam isane endale märksa rohkem sigimispartnereid kui teised. Sellised hierarhilised süsteemid on levinud näiteks punahirvedel, kus isased võitlevad positsiooni pärast karjas ja tugevamad saavad endale emastest koosneva haaremi. Edutud isased elavad väikeste karjadena või üksikult ja proovivad vahel ka emastega paaruda kui õnnestub see väga harva. Huntidel näiteks esinevad hoopis dominantsed emased, kes votavad suure osa karja sigivusest endale. Teiste emaste pojad, mis sünnivad niigi harva, hukatakse sageli domineeriva emase poolt. Nagu juba eespool mainitud kuldnokkadel, on grupieluviisist saadav kasu sageli eluperiooditi, aastaajati või paiguti erinevad. 50. Hõimuvalik ja egoistlikud geenid? Hõimuvalik on piltlikult öeldes teooria, kus tasub ennast ohverdada lähisugulaste eest. Näiteks kahe venna või kaheksa onupoja eest, kuna venna genoom sisaldab u ½ samu geene ja onupoja genoom 1/8
· VEISEKARJA KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Karja käive sõltub mitmetest teguritest. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutusekestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimiseast ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive ja seetõttu vajatakse ka rohkem noorloomi karja täienduseks. Kui loomade arvu põhikarjas soovitakse säilitada stabiilsena, siis on tegemist lihtsa taastootmisega. Sel juhul võrdub karja täienduseks vajaminev noorloomade arv praagitud lehmade arvuga. Normaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25% lehmadest
Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõttes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Veisekarja uuendamine e. taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem on uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutuskestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimis-east ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda rohkem noorloomi asenduseks vajatakse. Noormaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25 % lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju (25% lehmade üldarvust). Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv
annaabi.ee 
