Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre-ehk sigisibulatest. Neid paljundatakse kas vegetatiivselt (küüntega) või varrel tekkinud sigisibulate abil. Viimane paljundamisviis on pikajaline ca 2-3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugupea. Küüslaugu taime välisvorm koosneb juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik. Lehed: Lihtne ja sujuva äärega väliskuju, 10-15 cm, lehe värvus on kasvaval taimel roheline ning valmides hallikas-beez, lehe asetus on kas vastand või topeltvastand, lehed on söödavad ja
- Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine
Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim.
kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. · Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis.
Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis.
Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. ·Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE ·Vegetatiivne paljunemine Üks paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad). ·Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemise viis.
haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim
Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim
annaabi.ee 
