Kui kokku koguneb hulgaliselt vaklu, võivad nad tühjaks süüa suured pinnad. Sääriksääski peetakse seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul. SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE Sääriksääski esineb kõige arvukamalt hilissuvel, kui neid tuhandete kaupa niisketel aasadel tiirleb. Vaglad on tähelepandamatud, ent kuldnokad ja varesed oskavad neid otsida. Sageli võib neid linde näha niitudel hulkumas, nokka mulla sisse löömas ja mahlakat vakla välja tirimas. Lindudele on vastsed eriti talvel tähtsaks toiduallikaks,
aine ületootmise, mis lööb süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks. Peamiseks eutrofeerumise põhjuseks on maismaal asuvatest allikatest pärinev kõrge lämmastikuJa fosforikoormus. Ligikaudu 75% lämmastikust ja 95% fosforist jõuab merre jõgede kaudu, ning poole sellest annab põllumajanduslik äravool. Muud reostusallikad on metsandus, tööstuslik ja munitsipaalne reovesi, laevadelt ja sõidukitelt pärinev saaste. Umbes 25% lämmastikukoormusest saabub õhust
haudeinstinkt Välisteguritest mõjutavad kanade munatoodangut rohkem sööt, söötmisrežiim, temperatuur ja valgustus. Lindude sigimise regulatsioon Linnud sigivad munemise teel. Osa liike muneb ühe paljunemisperioodi jooksul vaid korra, teised mitu korda. Munas asuv loode vajab arenemiseks soojust, jahedas areng peatub. Seepärast peavad linnud mune kogu loote arengu jooksul oma kehasoojusega soojendama. Seda nimetatakse haudumiseks. Erinevate lindude haudeperiood on erinev. Lindude sigimisele on iseloomulik, et selle aktiivne periood piirdub enamikul liikidel igal aastal rangelt määratud ajaga.
· JAH sugupoolte huvide vahel dünaamiline tasakaal, ka ürgisadel on oma needus · Investeering sugurakkudesse pole alati veel kõik järglaste eest on ju ka vaja hooldada (nt merihobude puhul hoolitseb isane oma järglaste eest). o Isahool pehmendab konflikti Emase hind isane on valikulisem, ka nemad valivad parima emase Mis on parem kui seks? · Mingil hetkel lähevad ka vegetatiivselt sigivad organismid üle sugulisele sigimisele järelikult pole miski parem kui seks. Mida naised tahavad? Mida teha? · Suurem valikuvõimalus (parimat) + suurem isahool · Tuleb leida kompromiss nende kahe vahel (nt Nõukogude ajal konflikti polnud, kuna olid meeste ja naiste vahel ära jagatud rollid mida parem keskkond, seda suurem sugupoolte vaheline erinevus eriti isassugupoolte puhul) Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad 14. nov R. Mänd
süsteemi tasakaalust välja . Eutrofeerumise kõige ilmsemaks märgiks on vetikate ulatuslik õitsemine soojadel suvekuudel suurtel merealadel. See põhjustab omakorda teise, mitte nii märgatava, kuid veelgi kahjulikuma nähtuse – hapnikutarbimise suurenemise, mille tulemuseks on lahustunud hapniku puudujääk ja põhjaorganismide, sealhulgas kalade surm. Samuti avaldab see olulist mõju ka töönduslike kalaliikide, näiteks lesta ja tursa sigimisele. Ning lisaks on see ka juba mainitud surnud põhjatsoonide põhjuseks.
annaabi.ee 
