elusolevat liiki, sealhulgas neist levinuim, kodusiga. Elusolevad liigid jagatakse nelja perekonna. Nende hulgas on metssiga, babirussa ja tüügassiga. Kõik sigalased pärinevad Vanast Maailmast. Nende looduslik levila ulatub Aasia saartest Euroopa ja Aafrikani. Seakasvatus • Seakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse kõige rohkem: kottid, kingad, jopped, püksid. • Sigade sisseorganid kasutatakse ravimite tootmises. • Sealiha on väga populaarne maades, kus ei usu islami. Kasvatus • Peaaegu pool maailma sigadest kasvatatakse Aasia riikide (Hiina, Jaapan, Korea), umbes 1/3 Euroopa riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Venemaa, Ukraina Poola) ja umbes 10% USAs. Kuna religioossed keelud ei tohti
(ühtlaselt kogu vanuse- või toodangurühmale), arvuti poolt juhituna (vastavalt etteantud söötmisplaanile) või käsitsi (komponentide käsitsi kaalumine, segamine ja jagamine). Tingmärgid: 1- veemahuti, 2- söödasegamise mahuti, 3- kaalumissüsteem, 4- värske vesi, 5 künad. · söödakünad/söödaautomaadid 13. Sigade jootmissüsteemid. Joogivesi peab sigadel juba alates esimestest elunädalatest olema vabalt kättesaadav. Vett ei saa millegagi asendada. Sigalates kasutatakse mitmesuguseid jootmissüsteeme ning jootureid. Jootmiseks kasu- tatakse nii lokaalsete puurkaevude kui ka tsentraalsest süsteemist saadavat vett. Enamkasutatavad jooturite tüübid on: · söödakünas, söödaautomaadis paiknevad nippeljooturid (· eraldipaiknevad, reservuaariga nippeljooturid; · eraldipaiknevad, reservuaarita nippeljooturid) · jootmine söödakünast Sigade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid
(ühtlaselt kogu vanuse- või toodangurühmale), arvuti poolt juhituna (vastavalt etteantud söötmisplaanile) või käsitsi (komponentide käsitsi kaalumine, segamine ja jagamine). Tingmärgid: 1- veemahuti, 2- söödasegamise mahuti, 3- kaalumissüsteem, 4- värske vesi, 5 – künad. söödakünad/söödaautomaadid 13. Sigade jootmissüsteemid. Joogivesi peab sigadel juba alates esimestest elunädalatest olema vabalt kättesaadav. Vett ei saa millegagi asendada. Sigalates kasutatakse mitmesuguseid jootmissüsteeme ning jootureid. Jootmiseks kasutatakse nii lokaalsete puurkaevude kui ka tsentraalsest süsteemist saadavat vett. Enamkasutatavad jooturite tüübid on: • söödakünas, söödaautomaadis paiknevad nippeljooturid (• eraldipaiknevad, reservuaariga nippeljooturid; • eraldipaiknevad, reservuaarita nippeljooturid) • jootmine söödakünast Sigade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid
1. Mootori juhtimine käsitsi distantsjuhtimispuldist ja vagoneti juurest. 2. Värava kohal toimub automaatne vagoneti seiskamine, kui värav ei ole täielikult avatud. 3. Kaitse lühiste ja ülekoormuste eest. 4. Valgussignalisatsioon juhtimispuldis mootori töötamisel kummaski suunas ja helisignaal enne mootori käivitamist. [1] 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS Rippvagonett (joonis 1.1) on sööda jaotamiseks mõeldud transpordivahend, mis on kasutusel sigalates või lautades. Vagonetiga süsteem on üldjuhul üsna töökindel ning võimaldab loomapidamishoonetes maksimaalset ruumikasutus. Üheks puuduseks on rööbastee, mida mööda rippvagonett liigub. Selleks kasutatav metalltala on raske ja lisa raskuseks on veel vagonett koos söödaga. Selline lahendus nõuab kas väga tugevaid laekonstruktsioone või erikonstruktsiooni käigutee riputamiseks. [2] Antud variandis kirjeldatava trossajami
ja need tuleb paigutada nii, et kõikidel loomadel oleks võimalik nende juurde pääseda. (2) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed peavad olema sellised, et sigadele antava sööda ja vee saastumise risk on võimalikult väike. (3) Nooremiste ja emiste rühmas pidamise korral tuleb kasutada selliseid söötmise vahendeid ja seadmeid, mille puhul on tagatud, et iga siga saab piisaval hulgal sööta. 13. Sõnnikukoristus sigalates. 14. Kanade pidamine (puuris, põrandal, söötmisseadmed, sõnniku eemaldamine). 1) Kanade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed, millega kana kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole kanale kahjulik. Kanade pidamise ruumis või ehitises ei tohi olla teravaid nurki ega esemeid, mis võiksid kana vigastada. (2) Kanade pidamise ruumi või ehitist ning vahendeid ja seadmeid tuleb puhastada ja
lähima asula purgimissõlme või puhastada farmi juures asuvas põhipuhastis. Farmide reoveepuhastina tuleks eelistada ekstensiivsemaid puhasteid: õhustatava esimese astmega biotiike või pinnaspuhasteid. Kui hüdrogeoloogilised tingimused seda ei võimalda, võiks kasutada biofiltreid, mis taluvad suuri hüdraulilise ja reostuskoormuse kõikumisi. Piimafarmi reovesi tuleks esmalt segada vooluühtlustajas olmereoveega ja juhtida biopuhastisse. Sigalates ja lindlates kasutatakse enamasti vedelsõnnikutehnoloogiat ja tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnniku hulka. Kus võimalik, tuleb olmereovesi koguda eraldi. Tihti suurendab reovee hulka lauda ümbrusest kanalisatsiooni kaudu kogutav sademetevesi. Talu ja tootmishoonete ümbrus tuleks planeerida nii, et puhas sademevesi hoonete katustelt ning platsidelt valguks neid ümbritsevatele haljasaladele ja imbuks seal pinnasesse. 11.3 Reoveesette kasutamine põllumajanduses
4. Sperma bakteriaalne saastatus see võib juhtuda kunstliku seemenduse korral, kui ei täideta sanitaartehnilisi nõudeid. 5. Emiste mittenõuetekohane pidamine tuleb vältida stressi, traumasid. 7. Voorpoegimine, kohtade vajaduse planeerimine sigalas. Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida lühikese aja jooksul voorudena ja sigade eri vanuserühmi peetakse isoleeritult nendele sobivates sigalates. Sigade voorpoegimisel seemendatakse 1-2 nädala jooksul nii palju emiseid, kui neid mahutab poegimissigala (arvestades et kõik ei tiinestu, paaritatakse 20-30% rohkem). Tiinestunud emised viiakse umbes 1 nädala enne poegimist poegimissigalasse, kus nad poegivad ja kus neid peetakse kuni põrsaste võõrutamiseni. Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse
annaabi.ee 
