.............3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer.............................................................................................................. 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused.....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.............................................................................................
Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik......................................................................................................4 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused..................................4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus ....................................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele.........................................................................8 Argomatiivsed võtted..................................................................................9
Joonis . Uuritava põllu asukoht Eesti kontuuril Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid Koreserikas leostunud gleimuld(Gor) At-BwG-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja seejärel lähtekivim. Leostunud muld(Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, seejärel metamorfne sisseuhtehorisont ja lähtekivim. Sügav madalsoomuld(M''') T´´´. Hästi lagunenud turvas. Sifrite ja lõimisevalemite lahtiseletus Gor Koreserikas leostunud gleimuld v°_1ls_145/r_4ls_1 - veeriseline kerge liivsavi lõimis läheb 45cm sügavusel üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Ko Leostunud muld v°_1ls_135-60/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb 35-60cm sügavusel üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. v°_1sl30-60/r_3sl veeriseline saviliiv läheb 30-60 cm sügavusel üle tugevasti rähkseks saviliivaks. M''' Sügav madalsoomuld
sifreerimisel liigutati viimast rootorit ühe sammu võrra · Kui viimane rootor oli teinud 26 sammu (täisringi), liigutati eelviimast rootorit nagu auto kilomeetrilugejas · Niiviisi saavutati 26´26´26 = 17 576 rootorite asendit ehk erinevat substitutsiooni 75. Colossus 1943 konstrueeris Inglise matemaatik Alan Turing spetsiaalse elektronarvuti (maailma esimese!) COLOSSUS, mille eesmärgiks oli ENIGMA sifrite murdmine · Loodi 1943 Inglismaal spetsiaalselt ENIGMA sifrite murdmiseks ja oli ülisalajane · Oli maailma esimene elektronarvuti · Arvuti täpne koopia ehitati Inglismaal muuseumis 1990te aastate lõpul 78. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal kaasajal ei tegele krüptograafia küll enam pelgalt teabe salastuse tagamisega, vaid lisaks volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks 79
valida e selliselt, et SÜT (e,(p-1)(q-1))=1 valime e=3, SÜT (3,4,10)=1 valida d nii, et d*e= 1 mod (p-1)(q-1) valime d=27, sest 27*3=1 mod 40 avalik võti on 3; 55 salajane võti: 27;5;11 Näidef edastame sümboli M=25 Krüpteerimiseks leiame c=Me mod (p*q) 27*3=81 mod 40 25^2=625 C 25^3 mod (5*11) = 5 Edastasime sümboli M=25 Dekrüpteerimisel leiame edastatud sümbolist c m= Cd mod (p*q) M= 5^27 mod (5*11) =7 450 580 596 923 828 125 = 25 Räsifunktioonid on plokk- ja jada sifrite kõrval üks tähtsamaid krüptograafilisi vahendei. Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused põhjustavad muudatuse ka vastavas sõnumilühendis. Rräsifunktsioon rahuldab järgmisi nõudeid: Iga sisendi X korral on H(X) leidmine lihtne. Funktsiooni H väljund on fikseeritud pikkusega ja lühike (nt l=160 bitti). Tõenäolsus leida kaks sisendit X ei võrdu X´ aga H(X) = HX´) on väga väike.
valida e selliselt, et SÜT (e,(p-1)(q-1))=1 valime e=3, SÜT (3,4,10)=1 valida d nii, et d*e= 1 mod (p-1)(q-1) valime d=27, sest 27*3=1 mod 40 avalik võti on 3; 55 salajane võti: 27;5;11 Näidef edastame sümboli M=25 Krüpteerimiseks leiame c=Me mod (p*q) 27*3=81 mod 40 25^2=625 C 25^3 mod (5*11) = 5 Edastasime sümboli M=25 Dekrüpteerimisel leiame edastatud sümbolist c m= Cd mod (p*q) M= 5^27 mod (5*11) =7 450 580 596 923 828 125 = 25 Räsifunktioonid on plokk- ja jada sifrite kõrval üks tähtsamaid krüptograafilisi vahendei. Nad on mõeldud pikast sõnumist püsipikkusega lühikese bitijada tekitamiseks, nii et pika sõnumi ükskõik millised muutused põhjustavad muudatuse ka vastavas sõnumilühendis. Rräsifunktsioon rahuldab järgmisi nõudeid: Iga sisendi X korral on H(X) leidmine lihtne. Funktsiooni H väljund on fikseeritud pikkusega ja lühike (nt l=160 bitti). Tõenäolsus leida kaks sisendit X ei võrdu X´ aga H(X) = HX´) on väga väike.
usaldusahelaga. · Torus liikuvad andmed krüpteeritakse (+tervikluse kaitse) - seansivõtme abil krüpteeritakse andmed, seansivõtmed genereeritakse teatud intervallidega uuesti master võtme põhjal - ühe võtmega suurt hulka andmeid krüpteerides hakkab see juba võtme enda kohta midagi reetma. · Torus liikuvad andmed võib ka pakkida (RLE, zlib) TLS protokollist · Kumbki saadab oma versiooninumbri ja toetatud sifrite nimekirja · Server saadab oma serdi (ja küsib kliendi serti, kui soovib) · Klient autendib serverit sertifikaadi järgi (veebi puhul kontrollib ka serdi seest domeeninime) · Klient arvutab peamise võtme senise info järgi · Klient saadab serverile selle võtme (krüpteerituna serveri avaliku võtmega) · Kliendi autentimise puhul saadab klient ka oma serdi ja ühe tüki signeeritud andmeid ja server kontrollib neid · Peamisest võtmest genereeritakse vahetatavad sessioonivõtmed