3) karbüün 4) fullereen Keemilised tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel
näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid - molekulid nagu süsinik monooksiid Primaarset ja sekundaarset süsinikuaatomit omavate eetrite C-H sidemed reageerivad aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide.
Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas.
3. Räni ei reageeri vee ega hapetega (v.a. HF), toateperatuuril reageerib leeliste ja fluoriga, kõrgemal temperatuuril teiste halogeenide, lämmastiku ja mõne metalliga (tekivad silitsiidid); vesinikuga otseselt ei reageeri. (15) hapnikuga Si + O2 SiO2 metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) vesinikuga mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H (4) 4.2 Füüsikalised omadused: 1. Aatommass: 28,0855 2. Sulamistemperatuur: 1410 °C 3. Keemistemperatuur: 3265 °C 4. Tihedus: 2,33 g/cm3 5. Värvus: tumehall sinaka varjundiga 6. Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 7. Kõvadus Mohsi järgi: 7 väga kõva aine. 8. Ränil on palju isotoope : 28Si, 29Si, 30Si,31Si,32Si, ) 9. Kerge (2330 kg/m3 10
Happed on elektronpaari aktseptorid, alused on elektronpaari doonorid. Hape kompleksimoodustaja, aluseks ligandid. VESINIK (-I) ühendid: hüdriidid- aluselised (LiH; CAH)ioonilised e met ja mittemet. Happelised (SiH4, BH3) kovalentsed e. Mittemetall. Amfoteersed (AlH3). HALOGEENID: Tüüpilised mittemetallid keemiliselt aktiivsed, ei reageeri lämmastiku, hapniku, süsiniku, kergemate väärisgaasidega. Metalliga reageerides ->metallhalogeniid. F2: F2+ H2O -> O2+ 2HF; 2F2+ SiO2-> SiF4+ O2; 2F2+ 2OH- -> OF2+ 2F- + H2O. Cl: Cl2 + H2O-> HOCl+ H+ + Cl- ; 3Cl2+ 6OH- -> HOCl + H+ Cl-
Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailma-toodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Reageerimine: · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekib P4O10
Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C --> 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C -->(1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor.
используют для приготовления соды. Карбонаты, как правило, твёрдые. Соду получают в два этапа: 11 1. CO2 (g) + NH3 (ℓ) + H2O (v) → NH+4 (ℓ) + HCO−3 (ℓ) 2. HCO−3(ℓ) + Na+ (ℓ) → NaHCO3 (t) ↓ 5.4 Соединения с кремнием Степень окисления: +4 SiF4, SiCl4 Так как это предпочтительная степень окисления, многие соединения полимерны. *Lubjakivi – CaO Стекло получают, расплавляя смесь из SiO2, Na2O, CaO. 12 6. d-элементы Элементы, атомы которых имеют частично или полностью заполненную
läheduses) õhu fluorisisaldus normaalsest oluliselt suurem. Linnadelähedastes piirkondades leidub kuupmeetris õhus fluoriide tavaliselt alla 1 g. Peale antropogeensete tegurite mõjutab õhu fluorisisaldust ka vulkanism. Kuna vulkaanilised gaasid sisaldavad alati peale veeauru ka vesinikfluoriidi, vallandub seda vulkaanipursete tagajärjel maapõuest atmosfääri. Lisaks vesinikfluoriidile võivad nimetatud aurud sisaldada F2 või fluoriühendeid, millest levinumateks on SiF4 ja H2SiF6. Ka kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori, mida aastas paisatakse õhku kokku umbes 4,7 miljonit tonni. Hüdrosfääris 7 Kuigi fluori leidub maakoores (suhteline kogus 2,8 log) ja Päikesesüsteemis (suhteline kogus 2,926 log) ligikaudu võrdsetes kogustes, on selle hulk ookeani- ja merevees väike, samal ajal kui kloor esineb seal ühe levinuima elemendina
H2 + F2 ---- t°---> 2HF H2 + Cl2 ---- t°---> 2HCl H2 + Br2 ---- t°---> 2HBr H2 + I2 ---- t°---> 2HI * C- ga C + 2F 2 = CF4 - reag liitainega *reag. halogeenidega 2NaCl + F 2 = 2NaF + Cl 2 NaF + Cl 2 - reaktsiooni ei toimu! * reag. H2O -ga Cl 2 + H2O = HCl + HClO 2F 2 + 2 H2O = 4HF + O 2 Kasutamine: - F 2 klaasi söövitamine 4HF + SiO 2 = SiF4 + 2 H2O Freoonides (lõhub O3) Defloni saamine - Cl 2 NaCl- sool HCl- soolhape ZnCl 2 - puidu immutamine KCl 2 väetis AgCl 2 fotopaber KclO3 lõhkeainete valmistamine, DDt jt mürgid, - Br 2 NaBr- rahusti - I 2 NaI- lisatakse soolale F Cl Br I Z 9 17 35 53 Ar 18.9984 35.4527 79
CO2 + 2 NH3 NH2COONH4 - H Fluorgaas 2.Hargreaves-Robinson protsess, mida tänapäeval palju See on tugevalt eksotermiline reaktsioon. II astmes: Osa lendub veeauruga koos, teine osa moodustab kasutatakse, annab samuti kõrvalproduktina Na 2SO4 NH2COONH4 NH2CONH2 + H2O + HToru-torus reaktori SiO2-ga SiF4. Õhk, aur ja SO 2 juhitakse üle ettekuumutatud sisemisse torusse antakse kompressoriga gaasilist CO2. Fosforhappe kokkuaurutamisel pestakse sekundaarauru keedusoola kristallide NaCl: Vedelammoniaak antakse pumbaga ülalt reaktori veega, tekib H2SiF6 4NaCl + 2SO2 + O2 + 2H2O = 2Na2SO4 + 4HCl
avalikult. Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C _ 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C _(1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Allotroopia Fosforil on üle 10 erineva allotroobi, kuid neist tähtsamad on kolm valge, punane ja must fosfor.
keemil. sidemest, stöhhiomeetriast, o.-a.-st jne. võivad teatud juhtudel muutuda üsna ebamääraseks. 3.2.2.4. Halogeniidid Tähtsamad BF3 (trifluoriid) ja BCl3 (trikloriid) Värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus Lahustuvad vees (eriti hästi fluoriid: 332 g BF3 100 ml vees 0ºC juures), seejuures osal. hüdrolüüsuvad, lahustuvad ka paljudes org. lahustites (CCl4, CHCl3) ja anorg. halogeniidides (TiCl4, HF, SiF4) Molekulid tasapinnalised BF3 on tüüpil. Lewise hape (vt. üldkeemia p. 14.5.1) hape: elektronaktseptor alus: elektronide loovutaja → koval. side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org. keemias BCl3 ülipuhta B, B2H6 ja org. ühendite saamisel jm. 3.2.2.5. Boraadid Boorhape H3BO3 (ortoboorhape) värvitud, soomusjad kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrgel rõhul muutub) H3BO3 HBO2 B2O3
jpg ) Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine Tööstuslikult toodetakse fosforit (täpsemalt valget fosforit) kuumutades fosforiidi või apatiidi segu liiva ja söega elektriahjudes temperatuuril 1300-1500 °C 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30CO 2Ca3(PO4)2 + 6SiO2 + 10C (1500°C) 6CaSiO3 + 10CO + P4 Valge fosfor eraldub seal auruna, mis kondenseeritakse ja kogutakse sulas olekus sooja vee all. Kaasaegne elektriahi fosfori tootmiseks on 12 meetrise läbimõõduga, võimsusega 60-70 MW ning see annab üle 30 tuhande tonni fosforit aastas. Valge fosfori maailmatoodanguks peetakse ligikaudu 1,5 miljonit tonni aastas. Koostanud: Janno Puks
процессом и представляет собой процесс растворения газообразного компонента в жидком растворителе. Наиболее распространенным абсорбентом является вода, которая интенсивно поглощает неорганические кислые газы - HCI, HF,SiF4, а также умеренно кислые газы - SO2, Cl2, H2S. Абсорбционные системы разделяют на водные и неводные. Во втором случае применяют обычно малолетучие органические жидкости. Жидкость используют для абсорбции только один раз или же проводят ее регенерацию, выделяя
aurude kondenseerumisel ja tahkumisel tekib valge fosfor. Must fosfor: meenutab väliselt grafiiti, must kristallil. Aine kristallivõre: omavahel nõrgalt seotud gofreeritud kihid. teiste f. allotroopidega võrreldes kõige passiivsem. Valge fosfor: segu fosforiidid või apatiit: koks, liiv ; kuumutamisel elektriahjudes (13001500ºC): 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30 C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30 CO. Valge fosfori helendumine (kemoluminenstsents): seotud tema aurude aeglase oksüdatsiooniga õhus (valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tºdel). Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi ;veega kokkupuutel väike "plahvatus" ja leek; (org. lahustid ja paber
Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel