.. Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus Samaviitelised sõnad Ioonid pandi teleporteeruma Uurijatel on esimest korda õnnestunud teleporteerida kvantinfot ühelt aatomilt, täpsemalt üterbiumi ioonilt, teisele. … Teleportatsioon on tavamõistuse jaoks üks veider infoedastusviis, kuna kvantinfot, mille kandja võiks olla näiteks footoni polarisatsioon või osakese spinn, ei
Lause tasandil · Rasked lausekonstruktsioonid: - võrdluskontruktsioonid võtavad töötlemise aega ja mõnikord ei suuda laps aru saada · Ruumi ja ajasuhete väljendamine (ring on kolmnurga kõrvalringi all) · Ebahariliku sõnajärjega laused. Nt Kassi ajab taga koer. · Fraasi- või lause- ja sõnatähenduse konflikt. Nt Poisile ei meeldi mitte õppida. See pilt on hirmus ilus. IV. Sidusteksti tasand Raske/tundmatu info Mõttelüngad (nt kui keegi tänas kedagi, siis see, keda tänati, aitas või andis midagi) Alltekst (moraal, varjatud mõte) Järelduse vajadus Samatüvelised sõnad Pere ja Kodu 4/2008 lugu sellest, kuidas 3. klassi poisil oli tekst põllumajandusest vanasti. Seal oli väga palju võõraid sõnu. Ja õpetaja palus peaaegu pähe õppida. Parem oleks teha lastele ekskuursioon Rahvamuuseumi. Õpetaja korraldused peavad olema konkreetsed.
üldised/individuaalsed. Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel? KÜ võib toetuda mingile osale kontseptist. Konspet on nagu vahendaja. Me saame ühte sama nähtus nimetada erinevate nimedaga: karu, mesikäpp. Me võime kasutada erinevaid väljeneide, sama asjade kohta: pane aken kinni, kas saaksid akna sulgeda? Mis on kääne, sõnavorm, lauseliige jne. See tuleneb keele kui vahendi uurimisest. Pedagoogi jaoks on need väga olulised asjad. Sidustekst kontsept Sidusteksti mentaalne baas konspt kui pertseptiivne /kognitiivne/afektiivne üksus. Afektiivne mida ma asjast arvan. Autor (kijutaja , kõneleja) valib motiivsr ja kavatusest lähtuvalt sisu elemdid ja keeleüksused. Mis jääb verbaliseerimata? Alati jäävad mingid augud e lüngad. Ja oluline on , mida sellest suudab kuulaja/lugeja tuletdada Kui ta ei suuda seda teha, siis on nagu lausuingid ühest ja teisest, mida ei suuda tervikuks panna.. Mis on see tuum
c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega, (f) kokkuvõtvad te- gevused (vt tundide protokolle, analüüse, juttude transkriptsioone plaadilt, lisa 8). Sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuste kujundamise osas võeti eeskujuks Vorobjova (1988) ning Karlepi (2003) kõnearendustöö vastav osa. Karlep (2003) toob esile, et sidusteksti äratundmise aluseks on kuuldud tekstide ebateadlik võrdlemine, mille tulemusel areneb keelevaist – laps põhimõtteliselt eristab (tunneb ära) teksti teistest ük- sustest ja märkab moonutusi, kuid ta ei teadvusta, mis tunnuste alusel selline äratundmine toimub. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku
kontekstis, sõnavormi grammatilise tähenduse mõistmine. d. Lause (lausungi) tähenduse ja mõtte mõistmine: grammatiliste struktuuride (sõnaühend, lause) äratundmine, lausungiintonatsiooni mõistmine, lause mõistmiseks vajalike (muute)operatsioonide valdamine, lause (lausungi) pragmaatilise tähenduse ehk mõtte mõistmine. e. Ütluse (sidusteksti) tähenduse ja mõtte mõistmine: samaviiteliste sõnade mõistmine, lausetähenduste seostamine, mõttelünkade tuletamine, teema ja allteemade määratlemine, peamõtte leidmine või sõnastamine, allteksti mõistmine, tekstis orienteerumine, teksti analüüsi strateegiate valdamine, uue (tundmatu) teabe leidmine, kirjeldatud objekti või sündmuse ettekujutamine (kujutluspilt, skeem) jm. f
annaabi.ee 
