Vali üks või enam: a. 1 b. 144,9 c. 0,1449 d. 6,9 Küsimus 6 Kas keemilise sideme saavutamine apreteerimisel klaaskiu ja epoksüvaigu vahel on kohustuslik? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähendavad elastsusmoodulit c. vähendavad tugevust d. suurendavad tihedust Küsimus 8 Milliste vaikude tüüpidega sidustatakse kiude apreteerimisel? Vali üks või enam: a. reaktoplastid b. termoplastid Küsimus 9 Milleks teostatakse apreteerimist? Vali üks või enam: a. sarruse ja maatriksi kokkusobivuse tõstmiseks b. adhesiooni suurendamiseks c. materjali odavnemiseks d. keemilise sideme moodustamiseks sarruse ja maatriksi vahel Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged: Vali üks või enam: a. 1 MN/m2 = 1 MPa b. 1 bar = 1 atm c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11
Suunatud kiududega plaat (Oriented Strand Board- OSB) OSB on puidu produkt, mis on vormitud nii, et puukiu kihid on asetatud kindla orientatsiooniga. Välimuselt on tal karm ja mitmekesine pind koos üksikute ribadega ( ca 2,5 kuni 15 cm igaüks), mis asetsevad ebavõdselt üksteise peal kiudude suunaliselt. OSB-d toodetakse laiade mattidena õhukeste paneelikihtidena, ristkülikukujulised puiduribad surutakse kokku ja sidustatakse omavahel vaha ja vaigu adhesiividega (95% puitu, 5% vaha ja vaiku). Kihid on valmistatud puidu tükkideks rebimisel. Need tükid on segatud ja seejärel orienteeritud. Matid kujunevad tehtud tükkide vormimisel, kihid on laotatud nii, et välimised kihid on sisemistega risti. Kihtide arv on määratud paneeli paksusest, kuid ka varustuse võimalustest. Tavaliselt 15 cm paksune kiht toodetakse 15 mm paksustest paneelidest ehk kihtidest.
aluspõhimõtteid ning aluspõhimõtetest ei räägi ka põhiseaduse täiendamise seadusele lisatud seletuskiri. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimese paragrahvi algtekst oli: “Eesti võib ühineda Euroopa Liiduga.” Kahtlust ei saa olla selles, et põhiseaduse täiendamise seadus on siduv lüli Eesti rahvusliku õiguskorra ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Siduvusel on teatavasti tervikut kujundav jõud, kuigi antud juhul sidustatakse kahte erineva kaalu ja tähendusega õigust. Kuigi seostatavate subjektide õigus on sisuliselt erinev, on neil vähemalt kaks ühisjoont: tähistus “õigus” ja juurestik “aluspõhimõtted”. Just siin ongi peidus põhimõtteline lahendus nii tunnetus•ulatuse loomiseks aluspõhimõtetest kui ka edasiste arengute mõistmine. Ilmselt ei tuleks kahelda selles, et põhiseaduse aluspõhimõtetel on õiguslik tähendus, sest nad on sätestatud õigusnormis.
(kapital, tööjõud, aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle hinda, mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija
väljunditeks. Sisend-operatsiooni jooksul töötlemise kuuluvad tööobjektid (tooraine,kulumaterjalid,info). Väljund-operatsiooni jooksul töödeldatud tööobjektid (pooltooted,valmistoodang). Tootmisprotess- tegevuste kogum,mis peab tagama lähteülesandele vastava valmistoodangu vastavuse(valmistamine,koostamine,viimestlemine,mõõtmine,kontroll,transportimine,ladustamine,juhtim ine jm). Geomeetriline protsess-lisatakse nominaal mõõtmed ja võimalikud hälbed, ning sidustatakse omavahel toote pinnad, kontuurid,punktid. Valmistus protsess-annab ülevaadetkogu valmistus protsessist (tehnoloogiast) esitatakse tooriku saamise viis ja töötlemis meetodid. Tüüpilised väljundid- masinad/seadmed,mehanismid,pooltooted,valmistooted,detailid,info. Tootmisprotsessi sisend-tooraine,materjal,energia,info,intelektuaalsed resurssid. Tootmismeetodi valik- · käsitöö-metod, mille puhul tööriistade kasutamine ei ole alati vajalik( eripära:tooded
aeg) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogstika põhilised osategevused: materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu/transport, sihtturule ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine, info töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik lõimimine/sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikku hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle
annaabi.ee 
