Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas Üks esimestest liblikatest varakevadel Talvituvad valmikutena Isased sidrunkollased Emased rohekaskollased Röövik toitub paakspuul ja türnpuul
Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövik on liblika kiiresti kasvav arengujärk, seetõttu söövad nad puulehti väga aplalt.
kogeda. Alati on hea teada puuviljadest mida sa serveerid või kasutad oma toitudes, see annab sulle eelise paremini kasutada ning hoida neid vilju, kuid see on ka hea silmaringi avardamiseks. 3 Tähtvili e. Karambool Indiast ja Maleesiast pärit tähtvilja 6-13 cm pikkused viljad on toorelt rohelised ja valminult sidrunkollased. viljad kasvavad madalatel puudel või põõsastel. Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või küdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline Sisaldab oblikhapet, C- vitamiini, rauda, mineraalaineid. Tähtvilja koorimata hapukad poolküpsed või küpsed tähekujulised seibid sobivad hästi erinevate magusate ja soolaste roogade kaunistamiseks, tortide, kookide, võileibade katteks, lisandiks külmale lihale. Õhukesi viile võib lisada boolile ja
Ladina keelne nimetus Rana temporaria Tähnikvesilik Tähnikvesilik on väike, 8...11 cm pikkune sabakonnaline, kellel on pikk saba, mis moodustab poole kogu kehapikkusest. Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha kaetud tumedate täppidega, mis moodustavad erinevaid mustreid. Looma nahk on sile või peensõmerjas. Ladina keelne nimetus Triturus cristatus Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Ladinakelne
Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Siiski on lapsuliblikas veidi hilisem kui koerliblikas, sest metsaaluse soojendab päike üles veidi hiljem. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Talvituvad mõlemad sood. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekasvalged. Altpoolt on neid raskem eristada, kuid emane on ikka heledam. Eestiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel on heledad sooned. Igal tiival on punakas laik. Tiibade siruulatus on 56 cm. Tiibade värvid on sillerdavad ja eredad soomustest koosneva katte tõttu. Maandudes panevad nad alati tiivad kokku. Lapsuliblika valmiku elueaks on mõõdetud 13 kuud, mis teeb temast ühe kõige pikema elueaga liblika. Selleks, et nii
Tiigikonn III Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. 3 kollast piikitriipu seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Veekonn III Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja 3 kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Järvekonn III Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate suuremate laikudega, 1 kollane pikitriip. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Rabakonn III Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on
elutingimusi. Selleks oleks oluline jätta suuremate põldude keskele väikesi metsatukki või veesilmi, mis ei oleks üksteisest kaugemal kui 1 km. Enamiku kahepaiksete liikumisraadius oma kudemisveekogu ümber on nimelt 0,6...1 km. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kahepaiksed Eestis. Veekonn Veekonnad on meie silmapaistvaimad kahepaiksed - nad on salatirohelised või sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha.
Vajab aga hoolikat katmist • ‘Canary’ – sügavkollaste õitega, tundlik tahmlaiksuse suhtas • ‘Carte Blanche’ – puhasvalge väärisroos, talvitub hästi • ‘Die Welt’ – kollased, tumeroosa äärisega õied Roosisordid • ‘Evening Star’ – üks kaunimaid koorvalgeid lõhnaroose • ‘Flora Danica’ – oranzide õitega üks uuemaid aretisi, talveks hoolikalt katta • ‘Gloria Dei’ – Euroopa kuulsaim suureõieline roos, õied sidrunkollased õrnroosa äärisega, talvitub hästi ja vähenõudlik • ‘Kardinal’ – vanem tumepunane lõikeroos Roosisordid • ‘Konrad Henkel’ – tumepunane, eelmisest suuremate õitega, talvitub rahuldavalt, armunute kinkeroos. • ‘Queen Elisabeth’ – vastupidavuse poolest ajatu peenraroos, õied vanaroosad, lehestik tumeroheline ja terve, hea talvitumisega • ‘Secret’ – õied puhasroosad, südamik heledam, peene teeroosi lõhnaga
Tähtpuuvilja C- vitamiin aitab külmetuse vastu. Kasutada saab kaunistuseks salatitele, Kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele. Säilitamine ideaalne 5-7 kraadi juures 3 nädalat Tähtvili e. karambool ladina keeles: Averrhoa carambola inglise keeles: Star fruit, Karambola Soome keeles: Tähtihedelmä Indiast ja Maleesiast pärit tähtvilja 6-13 cm pikkused viljad on toorelt rohelised ja valminult sidrunkollased. Sisaldab oblikhapet, C-vitamiini, rauda, mineraalaineid.Tähtvilja koorimata hapukad poolküpsed või küpsed tähekujulised seibid sobivad hästi erinevate magusate ja soolaste roogade kaunistamiseks, tortide, kookide, võileibade katteks, lisandiks külmale lihale. Õhukesi viile võib lisada Boolile ja teistele jookidele. Säilita 4-8 kraadi juures. Guajaav perekond: Myrtaceae ladina k: Psidium guajava inglise k: Guava saksa k: Guava, Guagaba
O4. Keemiliselt on O2 väga aktiivne. , moodustab ühendeid pea kõigi elemenetidega. Enamasti osüdeerija. Saadakse vee elektrolüüsil. Lõhnatu ja värvusetu gaas. Lah vees. Oksiidid: happelised, amorfsed, aluselised, inertsed. Reag vesinikuga väga aeglaselt Väävel (S)- Üks keskseid alkeemikute “elemente” 0,05% maakoorest, maailmameres 0,09%. levikult 15. element. Looduslik S on 4 isotoobi segu. Leidub lood. vulk gaaside koostises; merepõhjas. LihtaineOM: toatemp-l sidrunkollased läbipaistvad kristallid, rombiline kristallstruktuur, moodustab kergesti tsüklilisi molekule, sulamistemp 119ºC → kollane vedelik, edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb. Toatemperatuuril rabe aine. Vees praktil. lahustumatu - vähesel määral lahustub paljudes org. lahustites, juhib halvasti soojust ja elektrit Keemil.OM: väävel reageerib – hapetega, leelistega → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid. S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega
sulfiidsed mineraalid püriit FeS2, galeniit PbS, kinnaver HgS jpt. sulfiidid sulfaadid Na2SO4 · 10H2O (glaubrisool, mirabiliit), CaSO4 · 2H2O (kips), BaSO4 (barüüt) jt. Leidub lood. vulk. gaaside koostises; merepõhjas, eriti Mustas meres: H 2S, SO2: S – bioelement (valkude, vitamiinide, polüsahhariidide jt. lood. ühendite komponent) 3.21.2. Lihtaine: molekuli koostis, füüsikal. omadused kuni 95,4ºC on stabiilne α - S toatemp-l sidrunkollased läbipaistvad kristallid rombiline kristallstruktuur (süngoonia) tihedus 2,07 kg/dm3 üle 95,4ºC → β - S, (toatemp-l kahvatukollased monokliinsed kristallid) Mõlemad kristallstruktuurid: S8 (“kroonikujul.” paigutus) erinev on molekulide S8 paigutus kristallivõres S - moodustab kergesti tsüklilisi molekule sulamistemp 119ºC → kollane vedelik edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb, mass tumeneb enne keemistäppi (444,6oC) muutub vedelik jälle liikuvaks:
annaabi.ee 
