soovitus või -keeld) ja stiilimärgendeid koos? - Eesti keele käsiraamat b) eesti omasõnade tähendust ja kasutusümbrusi? - Õigekeelsussõnastik. c) eesti võõrsõnade ja tsitaatsõnade õigekirja ja tähendust? - Võõrsõnade leksikon. Nimi: PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Kirjutage lause normitehnika eeskirja ja õigusteadlaste kokkuleppeid arvestaval viisil sobivate sümbolite ja sidenditega ümber. · Maksu mõiste ja liigid selguvad maksukorralduse seaduse paragrahvis kaks ja paragrahvi kolm lõigetes üks ja kaks. Maksu mõiste ja liigid selguvad MKS § 2 ja § 3 lg-tes 1 ja 2. 2. Kohendage lauseid ja fraase ning parandage ebatäpsused ja vead · Põllumajandustoetuste administreerimine toimub PRIA-s Põllumajandustoetuste haldamine toimub PRIA-s · mitteavastatud kuriteod selgumata kuriteod · õigusnõuande alane olukord Eestis
lause, kõnes ideeüksus. Ideeüksus on teadvustatu fookuse lingvistiline väljendus ehk üks portsjon infot. On 3 kriteeriumi: intonatsioon enamik ideeüksustest lõpeb ideekonstruktsiooniga, mis osutab, et üksus on lõppenud, kuid tekst veel jätkub. Fragmenteeritus ideeüksus on tavaliselt üks lause, üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega. Integreeritus nomilisatsioonid, mida on kirjas 10 korda rohkem, partitsiipe 3.5 korda rohkem, atributiivadjektiive 4 korda rohkem, relatiivlauseid ja alluvaid täiendkõrvallauseid 2 korda rohkem. Seotus ja distantseeritus seotus:kõneleja viitab iseendale ja oma mentaalsetel protsessidele, toimub infovoolu pidev jälgimine, emfaatilised partiklid, udusus ja otsesed tsitaadid. Distantseeritus: passiv, kirjas kuni 5 korda rohkem
osastavas käändes (lapsevankrit lükkav ema lapsevankrit lükkav naine), sõna hakkama juurde käib ma-tegevusnimi (hakkab lalisema ei hakka lalisema) jne. 9. Kirjas esinevad nö ametlikumad lausekonstruktsioonid kui kõnes, nagu lauselühendid ja mine-vorm (Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit on olemas ka nukuteater tegelikult elus), umbisikuline tegumood (aetakse juttu akkavad juttu ajama.). 11. Kirjas on osalaused enam erinevate sidenditega seotud (kus, kas, et, vaid) kui kõnes. 12. Kõneleja piiritleb oma üksused intonatsiooni abil (= transkriptsioonis punktid). Need ei lange alati kokku kirjale omaste (osa)lause piiridega. Sidend et nt hääldatakse tema ees oleva sõna külge, mitte ei panda kõrvallause algusesse (nö koma järele) nagu kirjas (a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus). 13. Kõnelausetes on mitmeid eksplitsiitseid muudatusi ja parandusi:
· Kõnelejal on tüüpiliselt silmast silma side kuulajaga. Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on · Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause · üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega (and, but, so, because). Integreeritus kiri: · nominalisatsioonid (tegevusnimed, lauselühendid jms). Kirjas 10 korda enam · partitsiibid (-nud jms). 3-5 korda enam · atributiivadjektiivid (vana maja). 4 korda · Koondkonstruktsioonid (adjektiivid, noomenid). 5-8 · sequences of prepositional phrases (of, for). 8 korda · alluvad täiendkõrvallaused (that, to) 2-3 korda (Seda õnne, et sa naise võtaks, tuleb meil vist kaua oodata)
(õige). Kusti oli hiirt nähes kannatamatu (üllatunud). Jutusta tibule nüüd kogu lugu uuesti. Räägi Laual on lauseskeemi kindlasti ka sellest, mida tegelased mõtlesid d sidenditega ja tundsid. Siis saab tibu paremini aru, et, sest. miks Kusti ja hiireke midagi teevad. 5. Eelnevalt analüüsitud (abi: suunavad küsimused tegevuskoha, teksti iseseisev aja, tegelaste tunnete ja käitumismotiivide jutustamine kohta, juhendaja alustab põimlauset kasutades sidendit et/sest). Lõpetamine
..et, rohenisega võib minna pro ...et fooris on punane tuli). Kohati olid lapse moodustatud Tekstiloomeoskuse õpetamine 20 osalaused elliptilised (sest ta lõikas noaga pro sest ta lõikas noaga sõrme). Tekstipõhiste küsimuste vastustest, ümberjutustusest, iseseisvast jutustusest ja spontaansest kõnest selgub, et Laura kasutab valdavalt baaslausungite ahelaid, mida ta seob sidenditega ja ja siis. Kõne, sh teksti mõistmine Laura saab aru teksti sõnumist, ta suudab seostada keelelist informatsiooni konteksti ja situatsiooniga. Teksti kui terviku kohta küsimusele vastamisel eksis Laura vaid korra. Laps ei osanud Palliloo puhul vastata küsimusele Mida tüdruk sellest õnnetusest õppis? Vastates küsimusele rõõmsat olla...rõõmus olla. Laura mõistab nii verbaalseid kui mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Laps mõistab grammatilisi vorme, põimlauseid
annaabi.ee 
