tasakaalutingimusi. Tasakaalu all mõistetakse keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kuju ja suurus jääb alati muutumatuks. Kehale rakendatud jõuks nim. mingi teise keha sellist mõju, mis on võimeline muutma antud keha paigalseisu või liikumist. Jõusüsteemi resultandiks nim. ühte jõudu, mille mõju on samasugune nagu kogu jõu süsteemil. Keha, mille liikumist ruumis takistavad mingid teised teda kinnistavad või puutuvad kehad nim seotuks. Sidemereaktsiooniks nim. jõudu, millega mõjub antud kehale see keha, mis moodustab sideme. Aktiivseks jõududeks nim. neid jõude, mis püüavad panna keha liikuma. Koonduvaiks nim. jõude, mille müjusirged lõikavad ühes punktis. Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurust, mis iseloomustab jõu pööravat toimet ümber punkti nim. jõu momendiks selle punkti suhtes. Punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku nim
1.Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. Üldjuhul toereaktsiooni suurus ja suund on tundmatu enne ülesanne lahendamist ning neid avastatakse lahendusega. 2.Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused.Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. ...
Sideme- reaktsioonid. Aktiivne ja passiivne jõud. *Vaba jäik keha - Jäika keha nimetatakse vabaks, kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse *Seotud jäik keha - kui keha liikumist takistavad teised kehad, siis see vaadeldav keha on seotud SEOSED: *Tingimusi, mis takistavad keha liikumist ruumis, nimetatakse sidemeteks ehk seosteks. *Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonjõuks ehk sidemereaktsiooniks. Holonoomsus: *Kui seosvõrrandis kiirusi ei esine, siis nimetatakse seost holonoomseks ehk integreeruvaks. *Vastupidisel juhul nimetatakse mitteholonoomseks ehk mitteintegreeruvaks. Statsionaarsus: * Kui seos aja jooksul ei muutu , siis nimetatakse teda statsionaarseks. *Kui seos muutub ajaga, nimetatakse teda mittestatsionaarseks. Poolsus: * Kui kitsendav tingimus kehtib sõltumatult sellest, missugused jõud on süsteemile rakendatud, siis nimetatakse seost kahepoolseks ehk mittevabastavaks
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks
i Fx x z Fz k Ruumiline jõud Tasapinnaline jõud Jõu tüübid: - Aktiivsed jõud ja sidemereaktsioonid - Punktjõud ja lauskoormus - Välis- ja sisejõud Aktiivseks jõuks nimetatakse jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. 27 Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. Koondatud jõuks (punktjõuks) nimetatakse jõudu, mis on rakendatud keha mingis punktis. Koondatud jõu mõiste on tinglik, kuna praktiliselt ei saa jõudu rakendada ühes punktis. Jaotatud jõududeks (lauskoormusteks) nimetatakse jõude, mis mõjuvad keha antud pinnaosa või ruumala kõikidele punktidele. Välisjõududeks nimetatakse jõude, millega antud keha osadele mõjuvad teised materiaalsed kehad.
Kolmandaks – nööri otsa riputatud kuulikesele on nöör sidemeks j.n.e. Keha, püüdes mõjuvate jõudude toimel sooritada liikumist, mida side takistab, mõjub sellele mingi jõuga. Seda jõudu nimetatakse surveks sidemele. Kuid staatika IV aksioomi põhjal mõjub sel juhul side kehale moodulilt võrdse, kuid suunalt vastupidise jõuga. Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle üht või teist liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonijõuks ehk lihtsalt sidemereaktsiooniks. Muide, lubatud on ka termin reaktsioonjõud. Kui nüüd rääkida kõikidest olemasolevatest jõududest, siis need jaotatakse aktiivseteks jõududeks ja passiivseteks jõududeks. Aktiivse jõu iseärasus on see, et ta suund ja moodul ei sõltu vahetult teistest kehale mõjuvatest jõududest. Aktiivseks jõuks on näiteks: keha raskusjõud, teiseks – meie poolt keha mingisse punkti spetsiaalselt rakendatud jõud, kolmandaks – vedru elastsusjõud j.n.e.
annaabi.ee 
