A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit). Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS: Levik-seksuaalkontakt, veri, rinnapiim. Haigusnähud-immuunpuudulikkus. Vaktsiin-puudub. Hiv- nakkusele viitavad:lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, kõhulahtisus, nõrkus.
Peiteperiood: 15 – 45 päeva Vaktsiin: olemas B ja C HEPATIIT Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta. Peiteperiood: kuni pool aastat Vaktsiin: vaktsineeritakse plaaniliselt (B hepatiit) Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, rinnapiim Haigusnähud: immuunpuudulikkus Vaktsiin: puudub HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus. 2007. a seisuga 31. august on Eestis diagnoositud 417 HIV- nakatunud isikut. Kokku on HIV 6148 inimesel, sealhulgas aids 156 inimesel.
viirused. Ülevaade Praegu tuntakse viite tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. 10. Mis on malaaria? Kuidas on võimalik malaariasse haigestumisest hoiduda? Seletus Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Ülevaade Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300- 500 miljonit inimest
viirused. Ülevaade Praegu tuntakse viite tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. Tekkepõhjused ja mehhanismid B ja C hepatiiti nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kokkupuutel. Seega on võimalik nakkust saada süstalde jagamise (narkomaanid), kaitsmata sugulise kontakti või vereülekande kaudu. Meditsiinitöötajad, kes puutuvad tihti kokku patsientide kehavedelikega, peavad pidevalt kandma kindaid, et nakkust vältida. Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Nakatumise ärahoidmiseks
Alaäge tuberkuloos kulgeb aeglasemalt, haiguspilt sarnaneb kopsupõletiku või bronhiidiga, võib esineda ka kõhnumine ja kehvveresus. Krooniliselt kulgeva vormi puhul on kaebused tagasihoidlikud, haiguspilt ebamäärane, kerge palavik, mõningane köha. Ka enesetunne ei ole pikka aega nii halb, et tekiks kahtlus tuberkuloosile, kuid aja jooksul võib kujuneda hingamispuudulikkus. Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud. Kopsude lagukollete või sidekoestumise tagajärjel väheneb hapnikuvahetuses osaleva kopsukoe pind ja tekib hingamispuudulikkus. 8 Brutselloos Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis. Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena
õhust tekkinud südame kokkupigistamine, mis võib viia südame seiskumisele. Põletiku tõttu võib tekkida perikardi paksenemine, fibriini ladestumine ja perikard võib liituda südamega või kopsudega. Põletik võib levida müokardile või mediastiinumisse. Pericarditis adhaesiva- liiteline südamepaunapõletik Pericarditis constrictiva- ahendav südamepaunapõletik e. pantsersüda, südamepaunapõletik, mille hilistüsistusena kaotab südamepaun sidekoestumise ja võimaliku lubjastumise tõttu elastsuse ning muutub südameliigutustele takistuseks Pericarditis idiopathica- muudest haigustest sõltumatult tekkinud Pericarditis infectiosa- infektsioosne (mikroobi tõttu tekkinud) Percarditis rheumatica- reumaatiline perikardiit Pericarditis suppurativa- mädane perikardiit Percarditis uraemica- ureemiline e. kusiveresusega seotud Pericarditis virosa- viirusperikardiit, viirusest põhjustatud südamepaunapõletik 13. Sooltrakti peamised 4 häiret- 1
annaabi.ee 
