selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni hüübimiseni või küpsetatakse ahjus 150-175*c juures. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel · Hakkliha · Puljong 9. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) · Valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. · Vedelikuks on puljong või vesi. · Püreesupid on mahedad supid, kus teravaid maitseaineid ei kasutata · Serveeritakse 65*c juures eelsoojendatud kausis, serveeritakse saia krutoonidega · Püreesupp saab nime põhi toiduaine järgi 10
edasisel kuumutamisel muutub geel järjest tugevamaks ning tihedamaks ning lõpuks hakkab veemolekule geelist välja suruma. Selle tagajärjel muutuvad toiduained kuivaks (nt üleküpsetatud liha). Praktikas avaldub: · Süldi keetmisel · Sidekoerikaste lihatükkide muredaks muutumine pikaajalisel kuumtöötlemisel. Süsivesikute muutumine Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas, kuid neid leidub ka lihades. Süsivesikuid sisaldavad magusained: suhkrud ja mesi. Toidu valmistamisel on süsivesikute kõige olulisemad muutused karamellistumine ja kliisterdumine. Karamellistumine
1. Kalapikkpoiss 2. Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. 3. Kalasupp 4. Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 5. Kalarullid 7) Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. 8) Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Nendest valmistatakse hakkliha 9) Kirjelda püreesuppide valmistamist(toorained, tehnoloogia, kasutamine) püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, nimeandvad ained peaksid olema 25%. Supp keedetakse valmis ja püreestatakse.
Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt viis Kartulipuder, keedukartul, praekartul, kartulipüree, kartulilumi 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Omlett muna vahtu, lisan piima, maitsestan(sool pipar) Munapuder 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Koot, jalad, rinnaliha tükid kasutatakse puljongite ja suppide valmistamisel 9. Kirjelda püreesüppide valmistamist ( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Köögiviljadest, kanast, seentest, tangainetest, lihast, kalast- vedelikuna puljong, vesi , lisada võib veel koort, sulajuustu Serveerimise temperatuur on +65C, võib serveerida saia krutoonidega Keedan pehmeks, püreestan, maitsestan. Lisan veel mida vaja( sool pipar), serveerin
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISTÖÖVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Erivahendid 3.Sõelad ja kurnad 4.Liha ja linnuliha käsitsemise tarvikud 5.Kala ja mereandide käsitsemise tarvikud 6.Puu-ja köögiviljade käsitsemise tarvikud 7.Kokkuvõte Sissejuhatus Referaat, mille koostasin põhineb köögis kasutusel olevatest garneerimisvahenditest. Tõin välja erinevaid vahendeid, mida saab kasutada mitmete toiduainete puhul. Meeld...
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
ettevaatlikult kulbi sisse lahti ja lastakse järsu liigutusega keeduvette. Munavalge äär tõstetakse vahukulbiga muna peale ja keedetakse mitte ägedal keemisel 3-4 minutit. Äädikamaitse eemaldamisel asetatakse kooreta keedetud munad korraks vahukulbiga külma vette. Kasutatakse soojade võileibade kattena, serveeritakse suupistena koos keedetud köögiviljadega, sõmera riisiga piima-, tomati-, juustukastmega. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Kõik need tükid mis loomal liiguvad kõige rohkem, näiteks kaekakarbonaad, esi- ja tagakoot 9. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Tooraine : Köögiviljad (lillkapsas, kartul, porgand, kõrvits, tomat)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
