2. suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon), Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) Saasteaine võib olla väärtuslikuks ressursiks, kuid vales kohas asudes saab temast reostaja (nafta tsisternis on väärtuslik ressurss, nafta jões on kahjulik saastaja) Füüsilise faasi järgi jagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised. Tahmad, aurud ja tolm ühendatakse mõiste allaaerosoolsed saastajad
metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). 5) Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti: rahvusvahelise keskkonnakaitselise kogemuse ja riikide abi suunamine Eesti keskkonna seisundi parandamisse; Eesti kogemuse ning jõukohase abi jagamine huvitatud riikidega.
Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8.Aerosoolid Mõju: Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Õhkkeskkonna seisundi halvenemine. Nafta jões. MULDADE DEGRADATSIOON Põhjus: Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega keemiline degradatsioon Olmega olmedegradatsioon Masinatega masindegradatsioon Tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega ehitusdegradatsioon Mullasaaste allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid 1. Teede ja majade ehitamine jm) 2. Jäätmed (prügimäed) 2. Väetised 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja 3. Muldade sooldumine veest Mõju: Mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning
loodusliku sisalduse. Reostumine kaasneb inimtegevusega ja selle tagajärjed (saastus, reostus) tekivad loomulikus aineringes helbides. Reostajad: iminene ja loodus ise Reostusallikad: paiksed ja liikuvad Degradatsioon mullateaduse laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eraldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või vävitamine tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega, olmega, masinatega, ebaõige väetamisega ja mürkainete kasutamisega. 59. Punktreostus paikne Hajureostus liikuv 60. LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduv aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastunuks. LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga
õhusaaste jms. o Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetegaja degradatsiooni. o Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon) Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon) o Füüsilise faasi järgijagatakse saasteained: vedelad, tahked, tolmjad, tahmad, gaasilised.
alumiiniumiühenditest. Troopika muldi nim nende värvuse järgi ka puna- ja kollamuldadeks. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, mis on tingitud kas lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. Tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas. Aktiivne mullateke vaid seal, kus saadakse põhja- ja jõgede veest niiskust juurde. 7.Inimmõju mullale. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee-või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). Muld kogub või akumuleerib saasteaineid. Muldi kahjustab enam: 1. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. 2. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. 3. Aridifikatsioonkõrbestumine. 4. Soostumineliigveest tingitud. 5
reostumist ja teisest. Antud näite puhul on puulehed esmasteks ja nende lagusaadused teiseseks reostuseks. N: veekogude reostumine väetistega on esmane, kuid selle tagajärjel vohama hakanud vetikad, teisene. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega ja mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). Endla Reintam, 2008/2009 65 Maapinna hävimine võib toimuda nii looduslikul kui inimtekkelistel põhjustel. Looduslikud: maavärin, vulkaanipurse, tormid, üleujutused). Tänapäeval toimub suur osa maade hävingust siiski inimese mõjul.
annaabi.ee 
