Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
peredesse ikka vaja on. Numbrid paraku ei toeta seda väidet. Üle poole aborti teinud naistest elavad pere elu ja käivad tööl, pea kahel kolmandikul äralõigatud eluteega lapsel ootaks kodus õde või vend. Kuid äkki ei olegi neil enam rohkem raha ja võimalusi järgmise lapse üles kasvatamiseks. Selle loogika järgi võiks vanemad vabalt valida, kas tapavad ära mõne juba kodus ringi sibava lapse, või hävitavad ära selle, kes pole veel sibama jõudnud hakata. Minu arvates on need valikud ühesugused. Millegipärast ei õigusta keegi majandusraskustesse sattunud pere või narkomaanidest vanemate puhul selle pere laste hävitamist. Miks siis peetakse normaalseks veel sündimata lapse hävitamist? Eelkõige peetakse aborti rohkem naiste probleemiks, tegelikult on massiliselt osalised ka mehed. Kas mehed üldse annavad endale aru, mida nad teevad, kui soovitavad oma elukaaslasel teha aborti
inimeste peredesse ikka vaja on. Numbrid paraku ei toeta seda väidet. Üle poole aborti teinud naistest elavad pere elu ja käivad tööl, pea kahel kolmandikul äralõigatud eluteega lapsel ootaks kodus õde või vend. Kuid äkki ei olegi neil enam rohkem raha ja võimalusi järgmise lapse üles kasvatamiseks. Selle loogika järgi võiks vanemad vabalt valida, kas tapavad ära mõne juba kodus ringi sibava lapse, või hävitavad ära selle, kes pole veel sibama jõudnud hakata. Minu arvates on need valikud ühesugused. Millegipärast ei õigusta keegi majandusraskustesse sattunud pere või narkomaanidest vanemate puhul selle pere laste hävitamist. Miks siis peetakse normaalseks veel sündimata lapse hävitamist? Eelkõige peetakse aborti rohkem naiste probleemiks, tegelikult on massiliselt osalised ka mehed. Kas mehed üldse annavad endale aru, mida nad teevad, kui soovitavad oma elukaaslasel teha aborti
taga edasi, sättides silmuseid neile, kes maffiat põlvili püüavad suruda. Nad ei kohku millegi ees tagasi, surudes iga võimalikugi vastuhaku julmalt maha, holimata sellest, kas tegemist on nende pereliikmetega ja kohkumata mõnikord tagasi isegi oma poegade eluküünla kustutamisest. Näiteks seesama Angela Russo juba vanglas trellide taga istus, süüdistatuna narkokulleriks olekus, kaotas ta lõpuks enesevalitsuse ja küsis nördinult: "Miks ma pidanuks teiste heaks ringi sibama? Mina olin see, kes andis korraldusi." Ja kui tema poeg ähvardas tunnistajapingis kõik paljastada, pistis Angela äkitselt röökima ehtmaffialikus stiilis: "Sa vaata parem ette! Mina su ilmale tõin ja mina võin su siit ka minema saata." Näiteks, Napoli maffiabossi tütar Tatiana Imperato tõusis juhiks järgmiselt. 23- aastasena jättis sihvakas ja pikajuukseline iludus Tatiana pooleli oma põllumajandusõpingud, asudes hoopis juurat õppima, kuna pere olevat vajanud head juristi
6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk. Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid, kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale). Õpitud käitumine põhineb kogemusel. Harjumine (habituation) on looma võime harjuda teatavat tüüpi stimulatsiooniga, mida nad taipavad olevat ohutu. N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda
ratsameht välja venima, kõik raudriides ja kiivrites, ja piigid välguvad päikese paistel. Meid nähes tormasid ratsanikud kui tuulispea meie kallale. Mina jõudsin vaevalt keldrisse tõrre alla pugeda. Teised võeti piikide otsa nagu silgud vardasse. Mina vabisesin kui haavaleht ega julgenud hulgal ajal pead torre alt välja pista. Kui viimaks ometi tõrre äärt tõstsin, oli öö käes ja kõik kära vaikinud. Siis hakkasin kõigest jõust Tallinna poole sibama, jooksin kaks ööd läbi, päeval hoidsin ennast metsades ja rabades varjul. Ma oleksin kas või põlevasse ahju pugenud, et neid koledaid piigimehi mitte näha, aga ometi juhtusin neid veel korra nägema, kui nad parajasti küla põletasid ja külarahvast tapsid. Ma pistsin nagu jänes koerte eest punuma ega vaadanud enne tagasi, kui väsimuse pärast ninaga mudalompi kukkusin.» Vapra mehe halenaljakas, luksumisega segatud ja veidrate kehaliigutustega soolatud
annaabi.ee 
