hülgavad nad oma endised põhimõtted ning võivad seetõttu kaotada isegi endale lähedased inimesed. Selleks et püsida meedia huviorbiidis, hakatakse avaldama tihtilugu arvamust teemadel ,millest midagi rääkida ei osata ning sealhulgas tehes mõtlematuid rumalusi.Näiteks mitte just väga hilja aega tagasi ilmus Lady Gaga MTV muusikaauhindade jagamisele lihast valmistatud kleidis. Otseloomulikult püüdis see palju tähelepanu ning tekitas inimeste seas väga vastakaid arvamusi. Sellised shokeerivad viisid tähelepanu saavutamiseks on täielik liialdamine. Me kõik sünnime siia maailma selleks, et saata midagi korda. Kui me mõistame oma andeid, soove, võimeid ja unistusi ning tahame neid ellu viia vaid siis tunneme end inimestena , kes on midagi saavutanud. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega ja püüelda eesmärkide poole, kasutades õigeid abinõusid, mis oleksid eetilised - vahendeid, mis ei teeks viga meid ümbritsevatele, kuid viiks meid soovitud tulemuseni.
vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suunitlust omalt poolt toonitab illustratsioonivalik. Tõsi, seksuaalsuhetel on Kati Murutari loomingus oluline koht,
Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast (hingelise, mitte seksuaalse! Püüab ta neid teineteisest eemale hoida. Teda ennast H rikkuda pole suutnud, aga Dorianile võib ta seda kyll teha. H kõneleb nagu noor jumal, kuigi tavaliselt pole ta ideed konservatiivse kõlblusega sugugi kooskõlas, pigem shokeerivad. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Dorian on Henryst lummatud. Kui B lõpetab ta fantastilise portree, hakkab noormehel sellest kahju ja ta soovib, et see pilt tema asemel vananeks, kui ta ise jääb sama kauniks kui varem. B meisterdab pildile kauni raami ja
See etendus kutsus esile isegi sokeeritud reaktsiooni nii publikult kui ka kriitikalt. Tema teatrikeel oli varasemast kahtlemata teatraalsem. Komissarov oli veendunud marksist. Ta pooldas kommunistlikke ideaale ja vaateid, oli ta kriitiline nõukogude printsiipide osas. Nõukogude suhtes olid tal kriitilised lavastused. Ta kasutas popkultuuri elemente. Komissarovi teater oli poliitiline, valitses rämedus ja lürism. Kohati võisid esineda publikut traumeerivad ja shokeerivad stseenid. 14. Juhan Viidingu, Lembit Petersoni, Priit Pedajase teater 1970.-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha
Mõlemad on väga atraktiivsed oma soengute ning kostüümidega, mis on kollased. Viro(noor neitsi) - on adulescensi väljavalitu ning armastatu, kuid ta viibib laval vähe. Ta on kaunis ja virtuoosne väike isik. Teda koheldakse kiidu ja kingitustega. Siiski paistab et Roomlaste nõudlus erutusele ning märulile ei tundnud mingeid piire, põhjustades probleeme teatri tulevikult oma ühiskonnas. Üha rohkem ja rohkem inimesi, eriti kristlasi hakkas ründama teatrit kuna shokeerivad aktsioonid laval muutusid liiga võikaks ning talumatuks. Rõvedustele ning roppustele aplodeeriti ning tõeline verine vägival oli aktsepteeritud, kriminaale tapeti laval, prostituudid korraldasid seksuaalseid akte ning gladiaatorid võitlesid laval oma verise lõpuni. Sääraseid etendusi vaatasid Roomlased nagu meie tänapäeval sporti. Teised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused,
- maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon!
annaabi.ee 
