MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2
jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta. Teooria rajaja Albert Bandura, õppimise neli etappi: märkamine, meeldejätmine, taastamine ja motivatsioon. Uuris kuidas mudelõppimine mõjutab vägivaldset käitumist. 6. Nimeta mälusüsteemid, selgita, nimeta teadlane, kes ti mõiste mäluuurimisse7 p lühimälu: R. Shiffrin *sensoorne – mitte keeleline informatsioon, piiramatu mahuga ja kestus on sekundi murdosa *töömälu (A. Baddeley) – sõnaline,akustiline ja visuaalne liik; kestvus on lühike, kordamise järel mitmeks tunniks talletuv pikaajaline mälu: E.Tulving *semnatiline – faktid, üldised teamised, maht ja kestvus on piiramatu
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata
contributed to an understanding of memory distortions and social cognition. It is used to explain stereotyping and prejudice. Some of the limitations of the theory are that it is not entirely clear how schemas are acquired and how they influence cognition. It has been criticized that it is too vague to be useful, but many scientist still use it explain cognitive processing. Evaluate two models or theories of one cognitive process with reference to research studies. Atkinson and Shiffrin were among the first to suggest a basic structure of memory, with their multi-store model that has been one of the most influential models of memory to date. The model is based on two assumptions: memory consists of separate stores and memory processes are sequential. It consists three major components: 1) Sensory memory: briefly holds incoming sensory information. 2) Short-term memory: temporarily holds a limited amount of information.
(filtreerimine) (filtreerimine) Signaali Signaali Signaalile Signaal sensoorne tähenduse reageerimise Reageering avastamine mõistmine viisi valik Tähelepanufiltri võimalikud asukohad signaali töötlemise protsessis Shiffrin (1988) ja teised on leidnud, et tähelepanu filtri paiknemiskohta selles mudelis tuleb pidada varieeruvaks. Kodeerimist aitab ,,rikastamise" kaudu parandada visuaalsete kujundite kui teist liiki koodi kasutuselevõtt (Paivio et al., 1968). Paivio (1986) topeltkodeerimise teooria kohaselt soodustab meeldejätmist semantiliste ja visuaalsete koodide kooskasutamine. Soodustus tekib seetõttu, et nii üks kui teine kood aitavad meeldejäetut meenutada. Mälu uurimise meetodid
informatsiooni kulasagara nägemiskeskusesse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutis tõlgendatakse õigetpidi. Automaatne töötlus - Seletab kahe ülesande samaaegse efektiivse sooritamise võimalusi. Kriteeriumid: väga kiire, ei vähenda teise ülesande sooritamiseks kuluvaid ressursse teadvustamata, vältimatu Stroopi ülesanne: raskem, kui värvi nimi samas kohas kus värv, järelikult pole täiesti automaatne. Kontrollitud vs. automaatsed protsessid Schneider & Shiffrin (1977): Tegevuslibastused - Tahtmatult sooritatud tegevus. Tähelepanu häirumisest “mõtted eemal” Päeviku uurimustest: 1. 40% säilitamise vead 2. 20% testimise vead 3. 18% subrutiinsed vead (järjekorra segiajamine, osa ärajätmine) 4. 11% eristamise vead 5. 5% programmi koostamise vead laboratoorsed uuringud – frontaalsagara roll tähelapanus ja tegevuses Tegevuslibastuse teooriad I
annaabi.ee 
