loomulikult. · Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. · Kevade ja Venuse sünni autor on Sandro Botticelli. · Leonardo da vinci huvitus kõikidest teadustest, kunstist, muusika ja kirjandus. · Sfumaatot iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. · Viimne kohtupäev. Kristliku usutunnistuses kohaselt toimub viimsel päeval kõigi surnute ülestõusmine, Kristuse taastulek ja viimne kohtumõistmine ning algab igavene elu. · Ateena kool.Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on valgusküllaste võlvide alla Apolloni ja Athena kujude ette kogunenud filosoofe,
jne. Algul staatilised ja tihti kolmnurksed kompositsioonid kaldusid 16.saj lõpus suurema keerukuse ja liikuvuse poole. Abstraktse ruumi andis 15 saj edasi ühtlane ja selge valgus. Vormide paremaks edasiandmiseks lasutati küljelt (sageli parempoolsest osast) langevat valgust. Kompositsiooni üld- ja üksikosade mõju suurendamiseks kasutati tumedate ja heledate toonide vastandamist. Leonardo da Vinci kasutas esimesena väljendusvahendina sfumaatot, pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuüleminekutega maalimisviisi. 16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha
Perioodile on iseloomulik suur hulk lõpetamata kunstitöid idee oli tähtsam kui selle teostamine. Inimese välimuse jäljendamisel püütakse saavutada eriline täiuslikkus. Ülevaade Leonardo da Vinci loomingust Tegutses Firenzes, Milaanos ja Roomas. Elu kaks viimast aastat Prantsusmaal. Töötas Milaano hertsogi sõjaväeinseneri ja pidude korraldajatega. Säilinud palju tehnilisi visandeid. Tegeles maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuriga. Oli andekas insener. Kasutas sfumaatot - pehmed värvus- ning sujuvad valguse ja varjuüleminekud. ,,Madonna kaljukoopas" peetakse kõrgrenessansi esimeseks maaliks. Sisult religioosne, vormilt ilmalik töö. Kujutatud Jeesuse naist Maarjat ja nende 3 last. ,,Püha õhtusöömaaeg" mõõtmetelt suurim, loetakse ta peateoseks, ,,Mona Lisa" Euroopa portreekunsti psühholoogilise suuna looja. ,,Madonna nelgiga" kaitsev kolmnurk. 15 sajandil muutus nelk väga populaarseks
samuti harmoonia pildi terviku ja detailide vahel. Üks kõrgrenesanssi suurmeistreid oli Leonardo da Vinci (1452-1519) Kõrgrenessansi kõige tüüpilisem ja kõige täiuslikum esindaja- just nii saab tema kohta öelda.Tegutses peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija. Kõigil aladel saavutused väljapaistvad, suuremas osas oma ajast ees. Käsitas loodust kui hingestatud tervikut, samuti käsitles esimesena sfumaatot. Ehitas pildikompositsiooni püramidaalselt. Maarja kuulutus Madonna Benois Kuulus teos "Püha õhtusöömaaeg" (1495-1498) asub Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis. Iga nägu pildil maalitud psühholoogilise portreena. Terviklik kompositsioon. Perspektiiv, valguse-varju kasutamine. Ginevra Madonna Litta Mona Lisa Da Vinci kuulsaim anatoomiline joonis, seda loetakse üldse üheks kuulsaimaks.
Algul staatilised ja tihti kolmnurksed kompositsioonid kaldusid 16.saj lõpus suurema keerukuse ja liikuvuse poole. Abstraktse ruumi andis 15 saj edasi ühtlane ja selge valgus. Vormide paremaks edasiandmiseks lasutati küljelt (sageli parempoolsest osast) langevat valgust. Kompositsiooni üld- ja üksikosade mõju suurendamiseks kasutati tumedate ja heledate toonide vastandamist. Leonardo da Vinci kasutas esimesena väljendusvahendina sfumaatot, pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuüleminekutega maalimisviisi. 16. sajandil jõuti maalis elulisuse mulje loomiseni. Õpiti edasi andma loomulikke poose, liikumist, mitmesuguseid tundeid. Reness kunstnikud ei taotle mitte niivõrd realismi, kuivõrd ilu ja harmooniat. Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal
annaabi.ee 
